sunnitakse peale erinevaid ravimeid ning seal elamine tuleb rohkem kahjuks kui kasuks. Miks pole meid pandud kinni mõnda kinnisesse asutusse? Miks pääsesime just meie sellisest elust? Tsehhovi novellis palat nr 6 ütles dr Andrei Jefimõts Ragin, et ,, Kui kord türmid ja hullumajad on olemas, siis peab ju neis keegi istuma. Kui mitte sina siis mina. Kui mitte mina siis mõni kolmas.`` Selle tsitaadiga saan kinnitada, et need, keda peame ebatavalisteks, on pandud sinna põhimõttega, keegi peab neis istuma. Sellest novellist sain veel kinnitust, et inimesel on nii vähe vaja, et teda peetaks hulluks. Doktor Ragin leidis vaimuhaiglast inimese, kellega oli huvitav rääkida ja seetõttu peeti tedagi hulluks ning pandi ka teda vaimuhaiglasse. Tegelikult tuleb välja, et ebanormaalsed inimesed pole meist erinevad, vaid saatus on neile määranud selle kohutava elu. (119sõna) Ebanormaalseks annab teeselda. Seda ei saa kindlaks teha
sellepeale oli arst imestunud ja küsimud, et kas siis selliseid asju võib küsida. Kui inimest ravima hakatakse siis mõnikord kannab ravi väga kiiresti vilja,teinekord aga nädalast nädalasse ja kuust kuusse. Kuna keegi ei mõtle et vb ei saa väga varajases lapsepõlves tekitatud tõsiseid emotsionaalseid kahjustusi parandada, vähemalt mitte üldselt kasutusel oleva teraapiaga. Psüühilise haiguse olemus: Suur osa psüühiistest häiretest tuleb pidada eelkõige vaid ebatavalisteks meeleseisunditeks, mittetõelisteks haigusteks, ehkki patsient ise võib neid sellistena kogeda. Psüühiliste häirete „haiguspildi“ kujunvad kogemise viisidest. Kodukahjustusest arusaamiseks on vältimatu tajuda, et iga inimene vajab oma olemiseks teatud kohta, kus ta on. Puu on seal , kus ta juured, kivi koht on mäe nõlval jne. Inimesel aga midagi sellist ei ole. Rebasel on urg, linnul on pesa aga inimesel ei ole midagi. Inimesed on kodutud. Mingil määral saame õelda et
Esmane hälbelisus on selline käitumine, mis ühel või teisel moel rikub normi, kuid seda ei panda tähele või andestatakse. Teisene hälbelisus inimesed reageerivad probleemidele, mis on tekitatud hälbelisele käitumisele reageerimise tulemusena. Stigma on moraalse halvustamise märk, mis pannakse mitte ootuspäraselt käituva inimese külge. Ekstsentrikud eiravad sarnaselt hälbeliste inimestega üldtunnustatud norme ja neid peetakse ebatavalisteks. Neid sallitakse mitmel põhjusel: 1. neid vaadeldakse kui tähtsusetuid 2. kinnise grupi liikmed, mis kaitseb neid 3. neid kaitseb nende positsioon, varandus, teadmised. Karjäärijuhus sotsiaalne faktor, mis määrab inimese tuleviku sellega, et avab ja suleb tema ees teatud võimalusi ühiskonnas. Sotsiaalne muutus on protsess, millega aja jooksul muutuvad väärtused, normid jne. Hõlmavad: 1. keskkonnasündmused 2. sissetungid, sõjad 3
kasutama väljendit indigolaps, mis pole piisavalt kompetentne iseloomustamaks tervet põlvkonda, mistõttu oleks kõige täpsem kasutada väljendit "uue põlvkonna laps." Tänapäeval ületab selliste laste hulk algklassides juba poole, kes ei ole eriti andekad ega ka problemaatilised. Saab öelda, et varasema aja ebatavalistest lastest on tänaseks saanud tavalised. Et mitte viidata ühelegi üksikule sümptomile, nimetame neid lihtsalt ebatavalisteks lasteks. 1980ndate aastate alguses hakkas järjest rohkem vanemaid pöörduma arsti ja psühhiaatri poole, et selgitada välja, miks nad oma lastega hakkama ei saa. Arstid märkasid, et tegemist oli teatud tüüpi lastega ning probleem hakkas neid huvitama ka teaduse, mitte ainult praktika seisukohalt. Nad märkasid, et neil oli tavalastest erinev maailmavaade ja nad olid ka tundlikumad. Samuti olid neil erilised psüühilised ja vaimsed võimed
pöörduda (opteeruda), kui nad seda soovivad. Seda võimalust kasutas suur hulk ida-eestlasi, peamiselt siiski linnadest või siis neid, kes olid Venemaale sattunud sõjakeerises. Ida-eestlaste arv vähenes, kuid jäi veel kaunis suureks (umbes 150 tuhat). Iseseisvas Eestis oli rahvusvaheline ränne võrdlemisi loid. Rännati välja peamiselt Ameerikasse. Teine maailmasõda ja nõukogude reziim muutsid aga Eesti ränded hoopis ebatavalisteks. Sõjaga seoses toimus rida sundrändeid, mis tugevasti vähendasid Eesti rahvastikku. Kõigepealt, 1939-1940. aastal lahkus senine tulnukrahvastik - sakslased. 1944. läksid ära ka rootslased, kes olid Loode-Eestis elanud sajandeid ja juba ammu muutunud põlisrahvastikuks. Nõukogude okupatsiooni eest põgenes läände umbes 70 000 eestlast. Nemad koos väheste varasemate väljarändajatega Läände moodustasid väliseestlaste rühma. 1941. ja 1949
kui häbistatuid. 6.9. Mis on hälbeline subkultuur? Hälbeline subkultuur on toetavate suhete võrgustik, mis on moodustunud samasugust hälvet omavatest indiviididest, kes ei soovi enam mittehälbeliste inimestega nii tihedalt suhelda ning on otsinud üles omasugused. 6.10. Mis on ekstsentriline käitumine? Ekstsentrikud eiravad sarnaselt hälbeliste inimestega üldtunnustatud norme ja neid peetakse üldjuhul ebatavalisteks. Kui käitumist mõistetakse ekstsentrilisena, tähendab see, et teda ei peeta sotsiaalsele korrale hädaohtlikuks või segadust tekitavaks. 7) Seksuaalsused - Kohustuslik: Hess et al. Ptk 7 7.1. Mis on seksuaalne identiteet? See on inimese enesemääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine. 7.2. Mis on seksuaalsus strukturaal-funktsionalistliku paradigma seisukohast?
annaabi.ee 
