Riigi funktsioonid majandusse sekkumisel: kehtestab seadused ja reeglid , mis määravad ettevõtete ja majapidamiste käitumiskeskkonna toodab valitud kaupu ja teenuseid , mida ta pakub majapidamistele ja ettevõtetele tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas (teatud subjektide maksustamine) suunab majanduse kui terviku edenemist, toetades selle arengut ja vältides sotsiaalselt ebasoovitatavaid nähtusi, alandades tööpuudust ja inflatsiooni. Majanduspoliitikal oli neli peamist eesmärki: kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga kõrge ja püsiv majanduskasv õiglane sissetulekute jaotus Riigil on võimalik majanduspoliitilisi eesmärke saavutada rahapoliitikat või fiskaalpoliitikat kasutades. Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega
eksisteerima ideede paljusus.Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele.nt :Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas !!! Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias: · ühiskondlikud liikumised, · huvi- ehk survegrupid, · erakonnad ehk parteid. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Nimetatakse ebasoovitatavaid ,kahjulike asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus,mis võivad kahjustada inimeste heaolu,ühiskonna liikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust,majandusliku edendamist,ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali. Heaoluriik. Riik,mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse,et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule ehk riik,kus kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks.Kaks
eksisteerima ideede paljusus. Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele. Näiteks Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias ● ühiskondlikud liikumised, ● huvi- ehk survegrupid, ● erakonnad ehk parteid. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jms) Nimetatakse ebasoovitatavaid, kahjulike asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus, mis võivad kahjustada inimeste heaolu, ühiskonna liikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust, majandusliku edendamist, ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali. Heaoluriik. Riik, mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamise, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule ehk riik, kus kõigile ühiskonnaliikmetele on püütud luua võrdsed tingimused heaoluks. Põhitunnused
kasutamisele; · eri huvide ja huvigruppide (asjaliste ja kooskondade) väljaselgitamine; · eri valikuvõimaluste hindamine ning valikustrateegiate väljatöötamine; · otsustamine, mis on suunatud kindla eesmärgi saavutamisele või võimalikult suure toimimisvabaduse saavutamisele; · sellise juriidiliste aktide süsteemi kujundamine, mis teeks planeerimise ja planeeringu, kui kokkuleppel põhineva kohaliku juriidilise akti, elluviimise võimalikuks ning takistaks ebasoovitatavaid arengutrende; · selliste reeglite ja normatiivide väljatöötamine, mis võimaldaks luua positiivset füüsilist ja sotsiaalset elukeskkonda. 3. Lineaarne ja tsükliline planeerimine. Kui kirjeldada planeerimisprotsessi etappe lineaarsel kujul, oleks üks võimalik tinglike etappide järjestus järgmine: 1. eelhinnangu andmine ja probleemistiku kirjeldamine 2. esialgse programmi (visiooni, eesmärgi) kujundamine 3
kasutamisele; • eri huvide ja huvigruppide (asjaliste ja koolkondade) väljaselgitamine; • eri valikuvõimaluste hindamine ning valikustrateegiate väljatöötamine; • otsustamine, mis on suunatud kindla eesmärgi saavutamisele või võimalikult suure toimimisvabaduse saavutamisele; • sellise juriidiliste aktide süsteemi kujundamine, mis teeks planeerimise ja planeeringu (planeering kui kohalik juriidiline akt, mis põhineb kokkuleppel) elluviimise võimalikuks ning takistaks ebasoovitatavaid arengutrende; • selliste reeglite ja normatiivide väljatöötamine, mis võimaldaks luua positiivset füüsilist ja sotsiaalset elukeskkonda. Ruumilise planeerimise eesmärgiks on tavaliselt mingi keskkonna maakasutuse muutumine ühest seisundist teise, kuid eesmärgiks võib olla ka olemasoleva situatsiooni säilimise kindlustamine, nt loodus- või kultuuriväärtuste kaitsmine muudatuste (nt ehitustegevuse) eest.
annaabi.ee 
