Nimetuste andmine Planeetide nimed tulevad Vanarooma jumalate järgi. Nende kaaslased saavad nimed Vana- Kreeka/Vana-Rooma mütoloogia tegelaste, Jumalate või William Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi. Kaaslasi, mille pöörlemissuund on sama, mis nende planeedil, nimet. samasuunalisteks/regulaarseteks. Enamus suurtest kaaslastest on regulaarsed (v.a Triton). Kaaslasi, mille pöörlemissuund on vastasuunaline nende planeedi omale, nimet. vastassuunalisteks/ebaregulaarseteks. Enamus väikestest kaaslastest on ebaregulaarsed. Regulaarsed kuud on alati oma planeedi poole sama poolega ehk kinnitunud. ( Hyperion, Saturni kuu on ainus erand) Ebaregulaarsed kuud ei kinnitu. Maa kaaslane - Kuu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Andmed:
tuhandeid miljoneid aastaid tagasi. Selle põhjuseks võis olla tohutu plahvatus, mis paiskas aine maailmaruumi. Seda plahvatust tuntakse Suure Pauguna. Valla pääsenud aine moodustas galaktikaid, tähti ja planeete. Arvatakse, et universum paisub sellest hiiglasuurest plahvatusest veel praegugi. (2; lk.33) KOKKUVÕTE Maailmas on vägapalju erinevaid galaktikaid, nad koosnevad tolmust ja gaasist. Galaktikaid liigitatakse kuju järgi: elliptilisteks, spiraalseteks ja ebaregulaarseteks. Meie kodugalaktika Linnutee on spiraalne hiidgalaktika. Et lindude rände ajal sügisel ja kevadel on see õhtuti suunatud põhjast lõunasse, nimetasid meie esivanemad seda Linnuteeks. Hiidgalaktikad neelavad alla aga sageli mõne lähedal asuva naaber galaktika. Seetõttu kutsutakse neid vahest ka kannibaligalaktikateks. Rõngasgalaktikad on kaotanud oma keskosa, kuna selle on ära röövinud teine galaktika, mis on sealt läbi lennanud. Igas galaktikas on miljardeid tähti
o riigilõivud o tollimaksud V loeng, rahaturg ja pangandus o Raha on üldiselt aktsepteeritud maksevahend, mis täidab kolme põhifunktsiooni: o vahetusvahend o arvestusühik o rikkuse akumuleerimise funktsioon o Raha hoidmise kolm motiivi: o tehingumotiiv majapidamiste vajadus sooritada aeg-ajalt majanduslikke tehinguid (raha kui maksevahend) o ettev aatusmotiiv majapidamiste valmisolek ebaregulaarseteks, ettenägematuteks tehinguteks o spekulatsioonimotiiv o Varade struktuur o Raha ringluskiirus on kordade arv, mida rahaühik käibib mingi perioodi (aasta) jooksul; teisisõnu tähendab see seda, mitut lõpptoodangu müügi tehingut saab teostada ühe ja sama rahaühiku abil o Raha ringluskiiruse määravad ära järgmised tegurid: o maksete laekumise sagedus ning maksete teostamise ja pangaülekannete laekumise efektiivsus
Joon võib kulgeda ruumis seaduspäraselt või seaduspäratult. Seaduspäraseks nimetatakse joont, mida saab kirjeldada matemaatiliselt, näiteks sirgjoon, ring, hüperbool. Seaduspäratuid jooni ei ole võimalik matemaatiliselt üheselt kirjeldada. Pind on kolme punkti omavaheliselt ühendamisel joonega tekkiv vorm, kui punktid ei asu ühel sirgel. On tasaseid, kõveraid ja murtud pindu. Keha on ruumis kome mõõtmega kirjeldatav mahuline vorm. Kehad jaotuvad regulaarseteks ja ebaregulaarseteks. Regulaarsed kehad on kehad, millel on võrdsed tahud, näiteks kuup. Ebaregulaarsed on näiteks kivirahnud. Vormi ilmekus sõltub vormi loetavusest ja lihtsusest. Arusaadavamad vormid on punkt ja joontest sirgjoon. Pindadest on maastikukujundamises olulisem horisontaalne tasand. Kehadest on lihtsamaid ning arusaadavamaid kuup ja ristkülik. Paljudele vormidele on hakatud aja jooksul omistama mingisuguseid tähendusi ning
Majanduse dollariseerumise aste raha hoitakse mingis konventeeritavas üldtunnustatud valuutas. Neid eelistatakse kodumaistele väärtpaberitele. 8.4. Raha nõudlus mida suurem tulu, seda suurem nõudlus, seega oleneb raha nõudlus sellest, kuidas oma raha hoitakse, kas sularahana, väärtpaberitena või mingil muul moel. Raha nõudluse motiivid Tehingumotiiv majapidamiste vajadus sooritada aeg-ajalt majanduslikke tehinguid Ettevaatusmotiiv majapidamiste valmisolek ebaregulaarseteks, ettenägematuteks tehinguteks Spekulatsioonimotiiv soov hoida raha tulu saamise eesmärgil Raha nõudluse sõltuvus tulutasemest ja intressimäärast kogu raha nõudluse käsitlus on suuresti üles ehitatud dilemmale, kas hoida rikkust väärtpaberite või sularahana, ehk kas väärtpaberitest saadav tulu on suurem kui pangast saadav intress. 8.5. Raha nõudluse käsitluse erinevused keinistlikus ja neoklassikalises majandusteoorias
annaabi.ee 
