· Ajaarvestus. Nagu eelmisest punktist nähtub, peab ka Tarkvaraarenduskava suhtes rakendama muudatuste juhtimise skeemi. Käsitleme järgnevas lühidalt tarkvaraarenduskava iga alajaotust. Projekti visioon. Enne mistahes projekti käivitamist peab projektimeeskond projekti põhieesmärgi suhtes kujundama ühised arusaamad ja need ka kirjalikult lühidalt formuleerima. Põhieesmärk peab olema kõrge, kuid reaalne. Halvim on, kui projekti täitjad saavad aru eesmärkide ebareaalsusest, kuid projekti juhtkond mitte; sellisel juhul täitjate motivatsioon langeb kiiresti. Visioonist peaks lähtuma, määratlemaks, mida loodav tarkvara peab võimaldama ja mida mitte. Näiteks MS Word for Windows 1.0 arendamine võttis algselt kavandatud ühe aasta asemel aega viis aastat, kuna eesmärgid olid seatud liiga kõrged! Seega on näiteks "Luua maailma parim tekstitöötlussüsteem" liiga üldine, parem oleks "Luua
sama vale, kui terve sümfooniaorkestri võimas ja vali kõla vaiksele kahe tegelasega filmile, mis leiab aset väikeses korteris. Ka heliregister võib anda aimu ruumi suurusest ja toimuva tegevuse mõõtmetest aimu anda. (Ibid.) 1.2.10. Ebareaalsete sündmuste võimendamine ja iseloomustamine Muusika abil saab ideaalselt iseloomustada luupainajaid ja olukordi, kus ollakse sokeeritud või halvatud. Kõike, mis tekitab tunde ebareaalsusest, saab märgatavalt suurendada muusikaga. Tegelase õudusunenäo saab muusikaga teha vaatajale palju tugevamini mõjuvaks ja õudsemaks. (Hoffmann 2011) 1.2.11. Vastuolude tekitamine Muusika, mis kõlab stseenis ootamatult või nii nagu see ei peaks kõlama, tekitab tunde, et ,,miski ei ole õigesti". See töötab hästi dialoogidega, mis on tegelikult jutu sisult neutraalsed, kuid sünge ja pahaendelise muusikaga koos jääb mulje nagu midagi hakkaks juhtuma või midagi on valesti. (Ibid.)
määral seos või analoogia olemasolevate ideedega. Mitte olemas olevaid ideid saab luua ainult ole- mas olevatest ideedest. Reaalsusega on tegelikult täpselt samasugused lood. Tõelist reaalsust saame teada ja tunnetada ainult nende vahendusel, mida meie meeled võimaldavad. Leidma seoseid ja ana- loogiaid mittetõelisest maailmast. Läbi ebareaalsuse saame me mõista tegelikku reaalsust. Et mõista ja tajuda reaalsust, peame me leidma seoseid ja analoogiaid ebareaalsusest. 4.6 Reaalsuse amnestia Teadvustatud unenägudega kaasneb veel üks nähtus, mida nimetatakse reaalsuse amnestiaks. See kujutab endast seda, et inimese teadvus ei saa enam aru sellest, et kas ta viibib unenäos või on siiski ärkvel. Inimene ei tee enam vahet reaalsusel ja ebareaalsusel ( unenäol ja ärkvel olekul ). Selline si- tuatsioon on võimalik. See tuleneb sellest, et unenägu ja ärkvel olek ei erine omavahel mitte milles- ki
määral seos või analoogia olemasolevate ideedega. Mitte olemas olevaid ideid saab luua ainult ole- mas olevatest ideedest. Reaalsusega on tegelikult täpselt samasugused lood. Tõelist reaalsust saame teada ja tunnetada ainult nende vahendusel, mida meie meeled võimaldavad. Leidma seoseid ja ana- loogiaid mittetõelisest maailmast. Läbi ebareaalsuse saame me mõista tegelikku reaalsust. Et mõista ja tajuda reaalsust, peame me leidma seoseid ja analoogiaid ebareaalsusest. 4.6 Reaalsuse amnestia Teadvustatud unenägudega kaasneb veel üks nähtus, mida nimetatakse reaalsuse amnestiaks. See kujutab endast seda, et inimese teadvus ei saa enam aru sellest, et kas ta viibib unenäos või on siiski ärkvel. Inimene ei tee enam vahet reaalsusel ja ebareaalsusel ( unenäol ja ärkvel olekul ). Selline si- tuatsioon on võimalik. See tuleneb sellest, et unenägu ja ärkvel olek ei erine omavahel mitte milles- ki
määral seos või analoogia olemasolevate ideedega. Mitte olemas olevaid ideid saab luua ainult ole- mas olevatest ideedest. Reaalsusega on tegelikult täpselt samasugused lood. Tõelist reaalsust saame teada ja tunnetada ainult nende vahendusel, mida meie meeled võimaldavad. Leidma seoseid ja ana- loogiaid mittetõelisest maailmast. Läbi ebareaalsuse saame me mõista tegelikku reaalsust. Et mõista ja tajuda reaalsust, peame me leidma seoseid ja analoogiaid ebareaalsusest. 4.6 Reaalsuse amnestia Teadvustatud unenägudega kaasneb veel üks nähtus, mida nimetatakse reaalsuse amnestiaks. See kujutab endast seda, et inimese teadvus ei saa enam aru sellest, et kas ta viibib unenäos või on siiski ärkvel. Inimene ei tee enam vahet reaalsusel ja ebareaalsusel ( unenäol ja ärkvel olekul ). Selline si- tuatsioon on võimalik. See tuleneb sellest, et unenägu ja ärkvel olek ei erine omavahel mitte milles- ki
annaabi.ee 
