Kooliõpilased teavad Mait Metsanurka tema ajaloolise romaani "Ümera jõel" järgi. Ta avaldas humoristlikke lühijutte aastast 1904. Metsanurga näidendiga "Päikese tõusul" avati teater "Estonia" (1906). Tõsiseks saavutuseks peeti romaani "Vahesaare Villem" (1909), mis kujutab noore peremehe võitlust võlgadesse sattunud talu pärast. Romaan "Orjad" (1912) annab pildi ajajärgu avalikus elus ilmnenud ebakohtadest ajakirjandusringkondade kujutamise kaudu. Jõuka ärimehe sisemist ummikut kujutab psühholoogiline romaan "Ennäe inimest!" (1918). Metsanurga loomingu põhiprobleemiks on inimese eetilised valikud ja käitumine. Tema maailmavaatelistel ja ideelistel konfliktidel põhinev looming -- draama "Kindrali poeg" (1925), romaanid "Jäljetu haud" (1926), "Valge pilv" (1926) ja "Punane tuul" (1928) -- äratas 1920. aastate kriitikas ägedaid vaidlusi.
(strateegilise kavandamise institutsionaalne ja intellektuaalne tugi) ning kultiveerides refleksiivsust ja kompetentsust kui ühiskonna keskset kvaliteeti. Väikeriigi jaoks, kellel puuduvad ressursid ennast jõu abil realiseerida, on kohanemise ja enesejuhtimise tarkus tegelikult ainus viis arenguks ja eduks. Kindlasti ei ole ka teadmusühiskond ideaalne maailm ega unistuste riik. Samas peaks see mudel (vähemalt teoorias) olema teadlik ka iseenda nõrkustest ja ebakohtadest, mis on esmaseks tingimuseks neist ülesaamiseks. Eeldused liikumiseks teadmuspõhise ühiskonna suunas saavad Eestis kujuneda järk-järgult. Oluliseks eelduseks on muuhulgas põlvkonnavahetus ühiskonna võtmesektorites, teadmusühiskonda vedava uue eliidi mõjulepääs avalikus elus, ühiskonna hoiakute ja poliitikate kujundamisel. Eliit, kes suudab ületada eesti kultuuri traditsioonilist suletust ja suhtlusbarjääride jäikust, individualistlikku "töörügamise eetikat",
aastate rumalused. Vaatamata 1930. aastate ebaõnnestumisele tuldi kollektiviseerimise juurde tagasi ja intensiivistati seda: kolhoosid muutusid suuremaks ja nende arv kahanes. Tsentraalse juhtimise taastamine tööstuse planeerimises oli samuti samm tagasi, eriti pärast edukaks osutunud ajutist ja osalist majanduse vabakslaskmist sõja ajal. Stalin lasi käest võimaluse jätkata sõjaaegsel progressiivsemal kursil ning loobufa formaalse plaanimajanduse kõige karjuvamatest ebakohtadest. Oli ka positiivsust. Nagu 1930. aastatelgi, jätkas Stalin Nõukogude Liitu kujundamist üliriigiks. Suures rahavood suunati tuumatehnika arendamisse sõjalise eesmärgiga. 1949. aastaks oli Nõukogude Liidul olemas aatomi- e. tuumapomm ja 1951 aastaks ka vesiniku- e. termotuumapomm. 1950. aastaks teatati, et kõik neljanda viisaastaku plaani näitajad on ületatud ja tööstuse koguvõimsus on tunduvalt üle 1940. aasta taseme. Kuid puudused olid sama ilmsed nagu 1930
Hälbelisuse individualistlikud teooriad rõhutavad hoopis selliseid sotsiaalseid faktoreid nagu ebavõrdsus ja võimetus määrata sobilikku käitumist. Kaugia: Freudi järgi saab inimene oma loodusliku loomusega kaasa teatud deviantsed impulsid (sealhulgas agressiivsus, seksuaalsus). Sotsialiseerumisprotsessis peavad need impulsid ühiskonna kultuurinormide omaksvõtu kaudu taltsutatud saama. Kui indiviidi käitumine on siiski hälbiv, annab see tunnustust sotsialiseerumise ebakohtadest. Sotsiaalpsühholoogiline käsitlus toonitab, et hälbekäitumine on analoogiliselt normikuulekaga teatud viisil teostunud sotsialiseerimisprotsessi tulemus. Seega õpitakse ka hälbekäitumist vastastikuse suhtlemise, kommunikatsiooni protsessis, milles peatähtsad on vahetud inimkontaktid. Hälvik kujuneb siis, kui tema keskkonda jäävad peale normide rikkumisele suunatud käitumishoiakud. Freud: Hälbekäitumine on seotud psüühiliste hälvetega, nt. süütundega kurjategijad
Traditsioonilise kontrolli aluseks võetakse reeglid, standardid, määrused, normid, eeskirjad, seadused õigusaktid. Neile tuleb lisada sisekontrolli alused nagu riskide hindamine, ettevõtte kultuuri arendamine ja kujundamine töötajate poolt, tegevusplaanide pidev täiendamine ja analüüsimine jt. Sisekontroll peaks olema kui varajane hoiatussüsteem, mis aitaks tagada ettevõtte kõikide astmete juhtidel saada täpset ja õiget informatsiooni ettevõtte tegevuses ilmnenud ebakohtadest, et rakendada õigeaegselt meetmeid riskide vähendamiseks. Sisekontrollile on antud lisaks kontrollfunktsioonile ka teatud kõrvalvaataja osa, mis annab omanikele ja juhtkonnale võimaluse saada õigeaegset informatsiooni tekkivate ebakõlade ja probleemide kohta. Seega muudab sisekontroll kontrolli sisulisemaks. Termin sisekontroll on võetud kasutusele selleks, et eraldada ettevõttesiseseid kontrollimehhanisme ettevõttevälistest (näiteks seadused)
annaabi.ee 
