iseennast. Loodus on meid loonud ning kõike eluks vajalikku kasvatanud. Meie püüdluste tõttu parema ja mugavama elu järele oleme rikkunud seda looduslikku tasakaalu pöördumatult. Raiutakse maha terveid metsi, õhk on saastatud ning merevesi reostatud. Loodus maksab meile juba suurte tormide ja muutliku kliima näol kätte. Seetõttu peame väärtustama loodust ja tehtud kahju heastama. Inimesed, kes eelnimetatud asjadest ei hooli, on sageli oma ebajumalaks valinud raha. Pidevalt raha teenides ja seda kogudes ei ole see enam vahend, vaid puhtalt eesmärk. Inimene läheb ahneks ning eemaldub teistest. Raha abil saab ta küll teised ära osta, aga lõppkokkuvõttes jääb ta ikkagi üksi. Sellist inimest aga õigele rajale tagasi suunata on väga raske. Väärtustades elus õigeid asju, oleme astunud juba ühe sammu maailma paremaks muutmiseks. Austa teisi ja sa näed, et ka sind austatakse.
Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada : oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist. Muusikahariduse sai Honegger Zürichi ja Pariisi konservatooriumides, kus õppis kompositsiooni, kontrapunkti, viiulit ja dirigeerimist. Ta kirjutas poeeme häälele ja klaverile kaasaja autorite sõnadele. Juba varasel loominguperioodil kasutas ta palju polüfoonilisi võtteid. Honeggeri ebajumalaks muutus Stravinski. Juhtivateks zanrideks tema loomingus muutusid oratoorium ja ooper-oratoorium. Aastakümne teisel poolel valmisid antiigi- ja piibliainelised teosed. 1930. aastatel oli Honegger ka ühiskondlikult aktiivne (Prantsusmaa Rahvarinde liige), II Maailmasõja ajal hakkas toetama vastupanuliikumist. Patriootilised teemad kajastuvad ka tema loomingus (oratooriumides, massilauludes, rahvaviiside seadetes, Suure prantsuse
võimalik vahetu kogemuse najal kontrollida. Selle kujunemist mõjutas tugevasti loodusteaduste kiire areng. Loodusteadusi hakati mehaaniliselt inimühiskonnale üle kandma: inimese käitumise määravat eeskätt füsioloogilised vajadused ja protsessid ning madalad instinktid, nagu nälg, seksuaaltung, hirm, viha. Kiretu erapooletusega kujutasid kirjanikud- naturalistid elu inetuid külgi, inimese allakäiku, tema tumedamat poolt. Ebajumalaks kuulutati varjamatu elutõde. Suurt tähelepanu pöörati pärilikkusele. Naturalismi meelistegelane pärines lihtrahva hulgast-kuid sageli oli selleks paheline, kõlvatu, eemaletõukav olend, kellele jäid võõraks kõik paremad tunded ja mõtted. Emile Zola Realismi esindaja ja naturalismi väljaarendaja. Zola arvates ei rahuldanud realism täiel määral uue ajastu kirjanduse nõudeid. Zola tegelastel puudub õilsus ja terve vaim (nagu Balzaci omadel on)
kompositsiooni, kontrapunkti, viiulit ja dirigeerimist. Ta kirjutas poeeme häälele ja klaverile (poeem oli populaarne vokaalzanr Prantsusmaal juba Massenet' eluajal) kaasaja autorite sõnadele. Aastatel 1915-1922 oli Honegger loominguliselt viljakas, tema huvidering oli üsna lai alates music hall'ist, urbanismist ja uuslihtsusest karmilt tõsiste teemadeni. Juba varasel loominguperioodil kasutas ta palju polüfoonilisi võtteid. Honeggeri ebajumalaks muutus Stravinski. 1920. aastate algul valis helilooja iseseisva, "kuuiku" esteetikast väga erineva tee. Juhtivateks zanrideks tema loomingus muutusid oratoorium ja ooper-oratoorium. Aastakümne teisel poolel valmisid antiigi- ja piibliainelised teosed. Ta valiti ka Prantsuse Akadeemia auliikmeks. Mitmetel istungitel kuulus talle nn "väljapaistva välismaalase" tool (Honegger jäi elu lõpuni sveitsi kodanikuks), sama tooli kasutamise au kuulus kunagi ka Haydnile. 1950.
kunstinäitustel. Sel ajal saavutas ta loominguks vajaliku enesekindluse ning usu oma võimetesse. Pariisis õppis Koort 1908. aastani Pariisi Kunstiakadeemias Ecole des Beaux-Arts'is, hiljem täiendas ta ennast mitmes erastuudios. Skulptuuris sai tema juhendajaks akadeemik A. Mercie, maalimist õppis ta J. Adleri, R. Collini, F. M. H. Lucasi eraateljeedes. Üsna pea muutus Koorti, nagu kogu noore skulptorite põlvkonna ebajumalaks A. Rodin. Rodin tõi sügava pöörde prantsuse skulptuuri. Koort suutis omaks võtta Rodini kõige väärtuslikumad printsiibid meisterliku modelleerimise, marmor- ja pronksskulptuuride maalilise pinnakäsitluse, eriti aga tähelepaneliku natuuri tundmaõppimise, mis aitas Rodinil ületada tema eelkäijate piiratust ja argust inimese keha kujutamisel, natuuri vahetult tunnetada. Esimene ulatuslikum säilinud Koorti teos on vanamehe figuur ,,Mure". Koort on
jumaldavad oma iidoleid, staare lauljaid, näitlejaid. Või mõelge näiteks sportlasele, kes tahab tippu jõuda, nii et miljonid televaatajad hoiaksid hinge kinni tema sportlikku sooritust vaadates. Ta on valmis aastaid loobuma kõigest, tihtipeale ka tervisest. Eks ole, selle kohta öeldakse: ta on valmis "ohvriks tooma" kõike, et teenida võistlussporti. Ei ole põhjust arvata, et ebajumalad peaksid olema koledad või nende teenimine vastik. Vastupidi, enamik ebajumalaks tõstetust on elus vajalik ja väärtuslik ning justkui ilus ja hea. Inimene võib enesele ebajumala luua millest tahes. Kõigis nendes jumalates on midagi, mis paneb end austama ja arvestama. Just selles aga seisnebki nende ohtlikkus. Nii pea kui mistahes ajalik ja piiratu asub igavese ja piiritu kohale, lahutab ta meid tõelisest Jumalast. 2. Sina ei tohi Jumala nime ilmaasjata suhu võtta. Algne mõte. Algselt võis see keeld olla mõeldud mitmes suhtes.
annaabi.ee 
