kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni . konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näit ametlik stiil - seadusandluses ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab täpsus ja ebaisikulisus; argistiil kõnekeelne igapäevane suulise suhtlemise stiil; ilukirjandusstiil ilukirjanduses kasutatav stiil, millega mõjutatakse lugejaid esteetiliselt. karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. proosa sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond.
Ka Barrow kinnitas, et koolikohustus on lapse turvaline kasvuaeg, üldhariduslikule põhikoolile pole alternatiivi. Paraku ei loe modernistlikele mõttemallidele toetuv massikool situatsioone ning õpilaste kogemusi ja läbielamisi nii oluliseks, et keskendada neile kooli arendamisel tähelepanu (Miettinen 1990). Koolikriitilises kirjanduses on palju iseloomustatud koolitegelikkuse mõju kujunevale isiksusele, õppimine on suunatud õpisisude reprodutseerimisele, valitseb paindumatus, ebaisikulisus. Inimest käsitletakse koolis kui toorainet haridusmasinavärgi tarvis, keda tuleb programmeerida, selekteerida, kontrollida, mõõta. Koole võib nimetada ka haridustööstuse kogemusvaesteks jaamadeks (Ziehe 1996, Sahlberg 1998, Rinne & Salmi 1998, Groddeck&Garlichs 1978). Kooliõppimist võib võrrelda pika viibimisega kalmistul, kus loetakse nekrolooge suurmeeste saavutustest. Õpilase osaks on olla nende dialoogi vaikne ärakuulaja (Ruus 2000).
kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt. pööre sündmused, mis langetavad pinge ja viivad tegevuse lõpplahenduseni . konklusioon teose lõpetus, mis sisaldab konflikti ja probleemi lahenduse. kompositsioon teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks. stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näit ametlik stiil - seadusandluses ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab täpsus ja ebaisikulisus; argistiil kõnekeelne igapäevane suulise suhtlemise stiil; ilukirjandusstiil ilukirjanduses kasutatav stiil, millega mõjutatakse lugejaid esteetiliselt. karakter kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed loomuomadused. idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Idee väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse, tegelastesse. kõne eesmärgistatud suuline esinemine. proosa sidumata kõne, luulele vastanduv sõnakunsti valdkond.
Eesti ‘riik’, pärit Skandinaavia ‘rik, rike’, mis omakorda ladina tüvest ‘rex, tähenduses regis’ Bodini suveräänsusteooria I Riigi moodne tähendus Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega Keskne omadus: impersonaalsus (ebaisikulisus) Suveräänsus: “Absoluutne ja igavene võim riigis” (puissance absolue et Impersonaalne kahes mõttes: me eristame riigi võimu perpetuelle) valitsejate võimust “Absoluutne” = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule “Absoluutne” = jagamatu
alogism loogika ja loogilise tunnetamise eitamine. Alogismi kasutasid näiteks 1950. aastate uusromaani viljelejad. Vt ka uusromaan. amatsoonid kreeka mütoloogias rahvas, kes koosnes sõjakaist naistest. Nad olid rahumeelse nümf Harmonia tütred, kuid nende isaks oli sõjajumal Ares. Amatsoonid võitlesid Trooja sõjas kreeklaste vastu. ametlik stiil seadusandluses, haldusalal ja ametlikus suhtlemises kasutatav keel, mida iseloomustab ebaisikulisus, abstraktsus ning täpsuse taotlus. Näiteks: Kohapeal asjaoludega tutvunud riiklik komisjon konstateeris ametnike poolt võimu kuritarvitamist. amfiteater Vana-Kreeka ja Rooma vabaõhuteater, kus korraldati teatrietendusi, gladiaatorite heitlusi ja loomade võitlusi. Suurimad amfiteatrid mahutasid kuni 50 000 vaatajat. Amor rooma armastusjumal, jumalanna Venuse poeg. Kreeka usundis kannab armastusjumal nime Eros.
patoloogia (suitsiid, kuritegevus) kasvamine C Moodne tsivilisatsioon ei rahulda sügavaid inimlikke vajadusi II Tegelikud inimlikud vajadused, millele iga ühiskondlik korraldus peaks vastama 1) seotus 4) identsus 2) loovus 5) elu tähenduslikkus 3) juurte vajadus III Võõrandumine eksistentsiaalsete vajaduste ja 18. saj. ideaalide asemel tarbimismaania Ühiskond on irratsionaalsem kui kunagi varem. Valitseb asjastumine, masinlikkus, ebaisikulisus. Inimene on tarbeese, nagu kõik muugi. Inimene on võõrandunud, kui ta ei tunne end oma jõu ja sisemise potentsiaali kandjana, vaid on justkui asi, sõltudes jõududest väljaspool ennast ja seades oma elu nende järgi. Võõrandumine totaalne suhtes 1) tööga,2) esemetega, 3) riigiga, 4) kaaslastega, 5) endaga IV J ä r e l d u s: Rohkem kui uusi lennukeid, vajame me kõikehõlmavat humanistlikku renessanssi õnn, harmoonia, armastus, loovus, produktiivsus, identiteet, juured, jne