Paul ja Kemmerich olid lapsepõlvesõbrad. Nende emad olid tuttavad üksteisega. Kemmerichi ema palus Paulilt enne sõtta minekut, et too vaataks poja järele. Sellega kaasnes ka Paulile vastutus, et kui Kemmerich peaks surma saama, siis ta peab ta emale sellest teatama ja nii läkski. Ajapikku toodi nende väeosale tuge juurde. Tuli uusi mehi rindele, noori ja vanu. Raamatut lugedes tundub, et Remarque püüdis igal leheküljel veenda lugejat sõjamõttetuses, selle ebainimlikkuses. Tegelased pidid võitlema kui loomad, et tulla toime ellujäämisega. Nad pidid olema koguaeg valvel, et mürsuga pihta ei saaks. Kõige tähtsam oli varjuda, kui oldi pommitamistule all. Mürsukillud haavasid mehi nii jalgadest kui kõhust. Füüsilisse kontakti minnes kasutati nugasid, relvi ja labidaid. Neil puudusid elukogemused. Sõda õpetab distsipliini, meeskonnatööd, hoolima oma kõrvalolevast inimesest. Sa pidid tegema kõik, et aidata meest enda kõrval.
Siin ei võitle Saksamaa Prantsusmaa vastu, puuduvad võitjad ja kaotajad. Sõjas püüab igaüks ellu jääda, õppides üsna varsti selgeks põhitõe "kas tema või mina". Hoolimata sõjakoledustest ning läbielatust püüab Paul ning tuhanded teised noored leida ning säilitada oma inimlikkust keset turmtuld. Kas ja mil määral on see võimalik? Raamatut lugedes tundub, et Remarque püüdis igal leheküljel veenda lugejat sõja mõttetuses, selle ebainimlikkuses. Tegelased, väljarebituna igapäevaelust, peavad käituma kui loomad, võideldes ellujäämise eest. Kuid just turmtules ilmneb inimese tõeline loomus. Enam ei saa varjuda raha, positsiooni, inimeste varju. Inimene lahingus, võitlemas oma ellujäämise eest, on tema ise kõige puhtamal kujul. Kas ta kaotab sellega oma inimlikkuse? Võib-olla hoopis vastupidi ta muutub inimlikuks. Seevastu tsiviliseeritud maailma seisukohast kaotab inimene sõjas kõik oma inimlikud jooned, ta
rääkis neile koolis Kantorek. Siin ei võitle Saksamaa Prantsusmaa vastu, puuduvad võitjad ja kaotajad. Sõjas püüab igaüks ellu jääda, õppides üsna varsti selgeks põhitõe "kas tema või mina". Hoolimata sõjakoledustest ning läbielatust püüab Paul ning tuhanded teised noored leida ning säilitada oma inimlikkust keset turmtuld. Kas ja mil määral on see võimalik? Raamatut lugedes tundub, et Remarque püüdis igal leheküljel veenda lugejat sõja mõttetuses, selle ebainimlikkuses. Tegelased, väljarebituna igapäevaelust, peavad käituma kui loomad, võideldes ellujäämise eest. Kuid just turmtules ilmneb inimese tõeline loomus. Enam ei saa varjuda raha, positsiooni, inimeste varju. Inimene lahingus, võitlemas oma ellujäämise eest, on tema ise kõige puhtamal kujul. Kas ta kaotab sellega oma inimlikkuse? Võib-olla hoopis vastupidi ta muutub inimlikuks.
Siin ei võitle Saksamaa Prantsusmaa vastu, puuduvad võitjad ja kaotajad. Sõjas püüab igaüks ellu jääda, õppides üsna varsti selgeks põhitõe "kas tema või mina". Hoolimata sõjakoledustest ning läbielatust püüab Paul ning tuhanded teised noored leida ning säilitada oma inimlikkust keset turmtuld. Kas ja mil määral on see võimalik? Raamatut lugedes tundub, et Remarque püüdis igal leheküljel veenda lugejat sõja mõttetuses, selle ebainimlikkuses. Tegelased, väljarebituna igapäevaelust, peavad käituma kui loomad, võideldes ellujäämise eest. Kuid just turmtules ilmneb inimese tõeline loomus. Enam ei saa varjuda raha, positsiooni, inimeste varju. Inimene lahingus, võitlemas oma ellujäämise eest, on tema ise kõige puhtamal kujul. Kas ta kaotab sellega oma inimlikkuse? Võib-olla hoopis vastupidi ta muutub inimlikuks. Seevastu tsiviliseeritud maailma seisukohast kaotab inimene sõjas kõik oma inimlikud
Suurem osa juhtivatest enamlastest oli tol ajal veendunud, et sotsialism ei saa võita ühes riigis, saab võita vaid ühe korraga kogu maailmas. Vene revolutsioon, millele ei järgne koheselt samasugust sots maailmarevol, on nii või teisiti määratud hukkumisele. Sellest teooriast lähtuvad vasakpoolsed enamlased leidsid, et mingil juhul ei tohi alla kirjutada rahulepingule. Sõda tuleb jätkata selleks, et Lääne-Eur töölisklass veenduks oma valitsuste ebainimlikkuses, reeturlikkuses jne ja pööraks relvad oma valitsuste vastu- mida halvem, seda parem. Teatav osa enamlaste juhtkonnast oli teist meelt ja leidis, et rahu sõlmimine on hädavajalik- Vm ruineeritud majandus ei pea jätkuvale sõjaolukorrale kauem vastu, Vm vajab hädasti hingetõmbepausi ja kasvõi selle saavutamiseks tuleb leping keskriikidega alla kirjutada. Enamliku partei KK-s ja Ülevm-s KTK-s ja Rahvakomissaride Nõuk-s vallandusid ägedad vaidlused. Trotski
annaabi.ee 
