prantsuse fotograafile. Tolle aja filme nähti põhiliselt ajutistes poe eesruumides ja liikuvate väljapanekutena või vaatustena varietee-, estraadietendustes. Film võis olla alla minuti pikk ja võis tavaliselt endast kujutada vaid 1 stseeni, tõeline või lavastatud, igapäevaelust, avalik sündmus, spordisündmus või slapstick. Filmis oli vähe kinolikku tehnikat, vähe oli monteerimist ja tavaliselt puudus ka kaamera liikumine ja igavad, näitlejalikud (ebaehtsad) kompositsioonid. Kuid realistlikult liikuvate fotode uudsus oli piisav liikuvate piltide tööstusele kiire areng enne sajandi lõppu, nii riikides/maades kui maailmas.
assotsieeruma: seostuma, assotsiatsioone (seoseid) looma; liituma atribuut: tunnusese, mille järgi, kui sümboolikat tunda, saab kujutatud figuuri kindlaks määrata bareljeef e. anaglüüf: madal reljeef, lame reljeef butafooria: vaid näitamiseks, reklaamiks või teatrisfilmis tegelikkuse mulje loomiseks kasutatavad ebaehtsad esemed, võltstoredus defineerima: mõistet määratlema dekoratiivne: tähelepanu tõmbavalt kaunistav diptühhon: kaheosaline kunstiteos domineeriv, dominantne: valitsev, ülekaalus olev dünaamiline: liikuv, liikumisest tingitud; tulvil sisemist edasiviivat jõudu, hoogne ekspressiivne: väljendusrikas, ilmekas; (sisemist) jõuliselt väljendav element: (ld. elementum ürgaine) alge, algmõiste, algosis ehk lihtsalt osa
juurde vastavad lisad kuuluvad. 5. Viitenormid, mõiste, liigid, kasutamise põhimõtted? Eesmärgid- ökonoomsus- võimaldab vähendada õigusaktide mahtu, kordamisi jne ja viidete kaudu pääseb mõjule õiguskorra süsteemsus. Peavad olema formuleeritud selgelt ja täpselt, et tagada õigusselgus.Viitenorm kujutab endast legaalkonstruktsiooni, mille kaudu normi rakendajat juhitakse teadlikult teiste normide juurde õigustloovas aktis esinevate tühikute täitmiseks. 2 liiki- otsesed ehk ebaehtsad ning kaudsed ehk ehtsad. Otsesed jagunevad- siseviited ja välisviited.Viidatakse konkreetsele sättele, selle osale või konkreetsele õigus- aktile või selle osale.Välisviidete puhul tuleb välja tuua ka avaldamise ametlik allikas. Kaudsed ehk ehtsad - ei viidata konkreetsele õigusaktile, vaid kas vastavale õigusinstituudile või vastavale institutsioonile. Igal üksikjuhtumil, kui hakkame viidatud normi rakendama, peame tegema kindlaks, mis antud hetkel kehtib
sätteid, on üldjuhul sõnastatud vaid hüpotees ja dispositsioon.36 Eraõiguslikes õigusharudes on õigusaktide sätete sõnastamisel põhirõhk asetatud hüpoteesile ja dispositsioonile.37 Õigusnormi viitavaks esitamiseks nimetatakse seda, kui õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Õigusnormi viitav esitamine võib esineda kahel kujul: 1. Otsesed ehk ebaehtsad viited on viited, mille puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konkreetsele teisele õigusaktile tervikuna. 2. Kaudne ehk ehtne viide on viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega ka konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandluse liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis on see sõnastatud tavaliselt „eeskirjadele“,
sõnastatud vaid õigusnormi hüpotees ja dispositsioon. Eraõiguslikes õigusharudes, kus samuti domineerivad regulatiivsed normid, on õigusaktide sätete sõnastamisel põhirõhk asetatud suhte subjektide õiguste ja kohustuste sätestamisele. Õigusnormi viitav esitamine on kasutatav kõikides õigusharudes ja võib esineda kahel kujul: 1) otsese ehk ebaehtsa viitena ja 2) kaudse ehk ehtsa (ka blanketse) viitena. Otsesed ehk ebaehtsad viited on sellised, mille puhul viidatakse konkreetsele sättele kas käsitletava õigusakti enda piires või teises õigusaktis või konkreetsele teisele õigusaktile tervikuna. Kaudne ehk ehtne (ehk blanketne) viide on viide, mis on tehtud mitte konkreetsele õigusakti sättele ega ka konkreetselt nimetatud õigusaktile, vaid teatud seadusandlise liigile või õigusinstituudile, õigusakti tekstis sõnastatuna tavaliselt ,,eeskirjadele", ,,nõuetele" või ,,korrale"
kõnesid tormise mere juures, et häält kõvemaks muuta. 74. Mis nime kandis Platoni õppeasutus? Rajas oma kooli - akadeemia 75. Arutle, mis põhjusel võis Platon kirjutada dialooge? Kui kirjad ja mõned Platonile omistatud luuletused välja arvata, on Platoni teosed dialoogivormis! * Platoni säilinud tekstikorpuses u 34 dialoogi, u 13 kirja, millest u 10 ehtsuses on kaheldud (suurem osa kirju ebaehtsad) * Dialoogid jaotatakse enamasti: a) varased, b) keskmised, c) hilised. Platon kirjutas peamiselt dialooge, seisis suulise traditsiooni vahepeal, dialoogi vormi kasutas, et jäljendada suulist vestlust. Kirjutamise suhtes skeptiline, sest kui inimesed asju üles kirjutavad, ei jäta nad neid meelde, vaid unustavad ära. Ka dialektiline meetod - "tõde selgub vaidluses". Erinevad inimesed
annaabi.ee 
