meie arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Meedia on lapse üheks kogemusruumiks, milles toimub muu hulgas õppimine. Meedia peegeldatud trendid, hoiakud, iidolid, informatsioon, propoknda jms avaldavad mõju nii lastele kui ka täiskasvanutele. Meedia mõju võib olla kahesugune. Ühelt poolt kannavad massiteabevahendid endas üldkultuurilist teavet ja vajaliku informatsiooni ning mõjutavad arengut positiivselt. Teisalt sisaldub meedias rohkelt vägivalda, kuritegevust, ebaeetilisust ja seksuaalset lõtvust, mida lapsed veel kriitiliselt hinnata ei suuda.
omandamisel takistada. Siin võib paralleeli tuua televisooniga, kus sarnaselt Internetile võib leida kõlvatu ning vägivaldse sisuga programme, kuid kus siiski on lapsevanemal võimalik selle edastamist lapsele kontrollida. Meedia mõju on üldjoontes kahesugune. Ühelt poolt kannavad massiteabevahendid endas üldkultuurilist teavet ja vajaliku informatsiooni ning mõjutavad arengut positiivselt. Teisalt sisaldab meedia rohkelt vägivalda, kuritegevust, ebaeetilisust ja seksuaalset lõtvust, mida lapsed veel kriitiliselt hinnata ei suuda. Üks peamisi probleeme ongi see, et moraalselt, emotsionaalselt ja psüühiliselt väljakujunemata lapsel puudub piisav otsustusvõime, et kujundada meedias nähtud ebaloomulikkusest, vastuolulisusest ja mitmepalgelisusest terviklik pilt. Lisaks sellele pakub meedia lastele ka erinevaid käitumismudeleid. Võib öelda, et meedia viib lapsed võõrasse aega ja ruumi kuhu nad veel ei kuulu ning kus neil puudub nähtuga
sisalduva eetilisuse kaudu. Eetiline kliima ja organisatsioonile pühendumine on seotud. Kui juht tahab läbi suruda ebaeetilist otsust, siis alluvad ei taha sellega nõustuda. Treviño defineeris eetilise kultuuri ametlikud ja mitteametlikud kontrollsüsteemid (juhtimine, võimustruktuurid, tasusüsteemid, koodid ja poliitika, otsustusprotsessid, eetikanormid, partneritega käitumine), mis toetavad organisatsiooni eetilisust või ebaeetilisust. Eetilisele suhtumisele ja käitumisele aitavad kaasa organisatsioonikultuuri faktorid nagu eetilist käitumist toetav juhtimisstiil ja tasusüsteem, töötajate õiglane kohtlemine, eetilisus igapäevaste otsuste tegemisel ja töötajatele tähelepanu pööramine. Tasu-ja karistussüsteem mõjutab eetilisust väga oluliselt.Mida eetilisem on organisatsioon, seda rohkem on tal eetilisi juhtimismudeleid, ametlikke poliitikaid ja mitteametlike norme. Ebaeetilised juhid teevad ka
kasvades aina suureneb. Internet ja televisioon on muutunud lapse elu igapäevaseks osaks ning oluliseks kasvukeskkonnaks. Meedias peegelduvad trendid, hoiakud, iidolid ja info avaldavad mõju meile kõigile olenemata meie vanusest. Meedia mõju võib olla kahesugune ühelt poolt pakuvad massiteabevahendid meile üldkultuurilist ja vajalikku teavet ja mõjuvad sealjuures arengule positiivselt, teisalt kajastab meedia rohkelt vägivalda, kuritegevust, ebaeetilisust ja seksuaalset lõtvust, mida lapsed ei suuda kriitiliselt hinnata. Peamiseks probleemiks ongi see, et moraalselt, emotsionaalselt ja psüühiliselt väljakujunemata lastel puudub piisav otsustusvõime, et meedias nähtud adekvaatselt hinnata. Selle juures peaks lapsele appi tulema täiskasvanu (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). 1.1 Laps ja televiisor Ükski meedia liik pole nii määravalt mõjutanud inimkonna igapäevaelu kui televiisor.
Selleks on mitmeid retoorilis-demagoogilisi võimalusi, vaatame seda reaalselt toimunud eksamiessee teema näitel "Kas abort on moraalselt lubatud?" 2.1. Varjatud eeldused. Mitmed autorid käsitlesid oma põhiseisukohta iseenesestmõistetavana. Nt. selline skeem: Abort on ebaeetiline, kuid ..... nüüd esitati teisi kaalutlusi, mis võiksid meil abordi vajadust siiski mõista. Kuid abordi ebaeetilisust ei põhjendatud. Säärast skeemi esines olulisel määral, nt: „Aborditegija hoiab eemale vastutusest...“ (eeldus: loode on moraaliagent, kelle suhtes peab olema vastutus). Mõnigi autor käsitles moraali justkui „taevast antuna“, mõistmata, et antud essees olete just Teie ülim instants, Teie oletegi moraalireegli, normi esitaja-õigustaja. Mistahes üldnormi (nt. inimõigused) arutlusvaba eeldamine on filosoofilises mõttes dogmatism. Siia vigade
1972. aastal Münchenis eemaldati võistlustelt ja diskvalifitseeriti 7 sportlast, sealhulgas 4 medalisaajat. Lisaks olümpiakomiteele hakkasid dopinguvastaseid meetmeid kasutusele võtma ka rahvusvahelised spordialaliidud. Kergejõustikuföderatsiooni IAAF eeskujul kontrollitakse peaaegu kõigi spordialade esindajaid ette teatamata võistlustevahelisel ajal. Dopingu vastu võitlemiseks on tähtsaim teadvustada sportlastele dopingu negatiivset toimet ning dopingu kasutamise ebaeetilisust: - paljud dopinguained on tervisele kahjulikud, kusjuures kahjulik toime avaldub alles pikema aja jooksul. - sport saab eksisteerida vaid kõigi poolt samadest reeglitest kinnipidamisel. Dopingu tarvitajaid karistatakse avalikult. - sportlased on paljudele eeskujuks. Karistamatu dopingu kasutamine annaks vale signaali noorsportlastele ja tervisesportlastele. Doping ja sport
erinevustest ja teistest faktoritest. Kui ettevõtet huvitab tööliste eetiline käitumine, siis peab ta astuma konkreetsid samme - looma eetika koodeksi, kehtestama kindlad tasud ja karistused, rõhuma juhtide eetilisele käitumisele ja suhtumisele, eetiliste konfliktide lahendamiseks korraldama ettevõttesiseseid programme jne. Tänu uurimistulemustele ja analüüsi abil saab teada, mida peab vältida, et sellist olukorda ei tekkiks ettevõttes. Eesmärgiks on saada teada - kuidas ebaeetilisust vältida ettevõtte kollektiivis. 8 2.1. Metoodika. Uurimus läbiviimiseks kasutan kvalitatiivse meetodid. Kvalitatiivse meetodi eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku. Uurimismaterjal kogutakse meetodiga, mis võimaldab ülalnimetatud eesmärki saavutada, nt osalusvaatlusega, vaba intervjuuga, rühmavestlusega, autobiograafiate kogumisega
nõustab inseneri, annab juriidilist konsultatsiooni ja seda kõike väga erapooletult ja esialgu maksimaalse konfidentsiaalsusega. 17.12.15 52 Edasi mõned näpunäited ühest Kanada kohaliku Professionaalsete Inseneride Assotsiatsiooni eeskirjast: Insenerid peaks konsulteerima oma kohalikes assotsiatsioonides kõikides küsimustes, mis puudutavad firma teise inseneri või tema ülemuse või kogu juhtkonna ebaeetilisust. Põhjuseks võib olla ka konkreetse töötaja ebakompetentsus või kogemuste puudumine Enne kui käivitada protsess peaks omama piisavalt tõendeid väidetava probleemi või süüdistatava kohta 17.12.15 53 Peaks tõsiselt vaagima distsiplinaarsete vahendite vajalikkust ja tulemuslikkust eriti tema alluva suhtes, kui ei ole tegemist ohtlikkusega tarbija või ühiskonna suhtes.
annaabi.ee 
