Enne Esimest maailmasõda, 1914. aastal, näis tulevik paljudele organiseeritud kuritegevuse gruppidele Ameerikas juba kõikuvana. Maad 1.01.2013 puhastav reformiliikumine oli hakanud lõpetama sidemeid poliitilise masinavärgi ja ennast täis tänavakampade vahel. Ilma poliitilise kaitseta hakkasid paljud legendaarsed jõugud, näiteks New Yorgi Eastmani jõuk ja Whyos, lagunema. Olles ilma jäetud varasematest kasulikest poliitilistest tasudest, suurenes bandede rivaalitsemine osa pärast teises kuritegevuse valdkondades, nagu kontroll ametiühingute üle, hasartmängud ja prostitutsioon, samal ajal murendas nende võimu sisevõitlus. Traditsioonilised kuritegevuse jõugud ei olnud ainult sünnipäraselt
Pildistamine toimus märg-plaatide peale. Ta luges ühest Briti ajakirjast, et fotograafid kasutasid zelatiini emulsiooni fotoplaatide katmiseks. Algul olid plaadid väga tundlikud ja hiljem kuivad. George Eastman otsustas arendada kuiv-plaat emulsiooni. Ta võttis ajakirjast emulsiooni valemi ja hakkas zelatiin emulsiooniga tegelema. Ta mõistis, et see valem vähendaks fotokaamera suurust ja kaalu. Toona oli fotograafia kallis professionaalide pärususmaa. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia sama mugavaks kui pliiats, kättesaadavaks ka amatööridele. Ta töötas päeval pangas ja tegi õhtul köögis katsetusi. Tema ema ütles, et George oli mõnel ööl nii väsinud, et ta ei suutnud isegi lahti riietuda, vaid magas põrandal, köögipliidi kõrval. Pärast kolme aastat kestnud eksperimente oli Eastmanil töötav valem. 1880. aastaks oli ta leiutanud kuiv-plaadi ja patenteerinud masina suurema hulga plaatide valmistamiseks
silmapaistvaid pilte. Klaasplaadid ehk nedatiivfilmid mis hiljem olid 10 x 8 tollise formaadiga nedatiivfilmid, suutsid jäädvustada eriliselt peeneid detail- ja tooninüansse, aga selline pildistamisviis oli väga keeruline, kuna see oli kallis ja aeganõudev ning üldiselt jäi see rahvale kättesaamatuks. George Eastman korraldas 1888. aastal revolutsiooni, tehes fotograafia oluliselt kättesaadavamaks. Firma nimega Kodak mis oli Eastmani oma, hakkas müüma kaameraid, milles oli 100 pildi jagu filmi. Kui film sai täis pildistatud, saadeti kaamera Kodakisse negatiivi ilmutamiseks ja piltide tegemiseks tagasi. Kodaki põhiline tunnuslause "Teie pildistage, meie teeme kõik ülejäänud" oli sensatsiooniliselt edukas. Kui avastati värvusnegatiivfilm, siis muutus fotograafiamaailm ning hakati jäädvustama igapäevaelu ehk pühasid, pidusi, portreid jne.
Personaalne, institutsiooniline, riiklik, korporatiivne, kriminalistlik jne. fotodokument. Pilet nr.11 1.George Eastman, rullfilmi leiutamine ja kasutuselevõtt George Eastman ameerika leiutaja ja filantroop. Ta asutasEastman Kodak Company ja leiutas rullfilmi. Ta oli eeskujuks Léon Boulyle, Thomas Alva Edisonile, Georges Méliès'le ning Auguste ja Louis Lumière'ile. Talle ei meeldinud, et fotoaparaat on sama suur kui mikrolaineahi ja pildistamiseks vajalikud statiivid nii rasked. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia sama mugavaks kui pliiats, kättesaadavaks ka amatööridele. 1880. aastaks oli ta leiutanud kuiv-plaadi ja patenteerinud masina suurema hulga plaatide valmistamiseks. See oli kuiv, läbipaistev, paindlik ja purunematu fotofilm, lõigatud kitsasteks ribadeks, mida võis kokku rullida. Lisaks valmistas ta filmirullihoidja. Nüüd said kõk võtta kaameraja avastada "maid piltlikult" ning nädata kõigile kodus- koju-kätte-toomine Seniste klaasplaatide
1880. aastail. Kümmekond aastat hiljem hakkasid fotosid levitama uudisteagentuurid ning 1907 loodi fotode vahetamiseks telegraafiliin Prantsusmaalt Suurbritanniasse. 1920. aastatel ilmus uus zanr fotoreportaaz st teksti ja fotode dünaamiline seostamine, esialgu peamiselt Saksa ajakirjades. Järjestikuste ülesvõtete kiire vaheldumisega oli võimalik tekitada liikumise illusiooni. 19. sajandil konstrueeriti mitmeid optilisi seadmeid, mis mõne lihtsama joonise liikuvaks muutis. Eastmani tselluloidfilmi põhjal arendas Edison välja kaamera, mis sai patendi 1891. Projektori väljatöötamisega tegelesid mitmed leiutajad mitmel maal üheaegselt. Esimest korda näitasid nn elavaid pilte vennad Lumiere'id Prantsusmaal 1895. a lõpus. Film muutus kiiresti uueks kunstiliigiks. 20. sajandi alguses hakati ekraniseerima kirjandusteoseid, tekkisid professionaalsed filminäitlejad, avastati uusi montaazivõimalusi. Uue zanrina tekkis komöödia (Chaplin), samuti joonis- ja nukufilm
annaabi.ee 
