Eno Raud ,,Sipsik"(1962) Teoste analüüsil lähtepunktiks: - zanr - süzee - tegelased - põhiteema, põhisõnumid - olustik (nt realistlik / fantastiline; milline konkreetne ajastu) - jutustaja. Mis lastele võiks meeldida? Mis võib jääda kaugeks? Kuidas hindad eakohasust? Illustratsioonid ja kujundus. Kuidas toetavad autori teksti? Kas pilt jutustab lisaks mingit oma lugu? Kas pakub lisadimensioone? Kui teksti ja piltide autor on sama inimene (nn autoriraamat), siis kuidas sel juhul tekst ja pilt suhestuvad? -zanr: Lastekirjandus, muinasjutt -Süzee: Sipsik on riidest nukk, kelle Mart õmbles oma õele Anule sünnipäevaks. Esmapilgul oli Sipsik päris tavaline mänguasi, kuni ühel päeval hakkas ta rääkima. Sellest hetkest alates
seminari, mille juhataja ja õpetaja ta oli. Haridustee selles koolis kestis 2 aastat ja tublimad õpilased valiti seejärel õpetajateks. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid õppemeetodeid: ühe aasta jooksul õpetas ta koolmeistrikandidaadid lugema ja proovis nende pedagoogivõimeid, teisel aastal jätkas ta sobivate noormeestega õppetööd ja kutseoskuse harjutamist, arvestades sealjuures õpetamise ja kasvatamise eakohasust. Seminaris õpiti usuõpetust, kirikulaule, rehkendamist, saksa keelt ja raamatuköitmist. Lugema õpetas Forselius häälikute veerimise (häälimise) meetodil. Igast kihelkonnast saadeti Tartusse õppima noormehi. Nelja tegevusaasta jooksul sai seal õpetust umbes 160 eesti poissi, kellest sirgus umbes 50 köstrit ja koolmeistrit, kes omakorda edendasid eesti rahvaharidust. Nendesr üksteist asus juba 1686. a. koolmeistrina tööle Kambjas, Kolga-Jaanis, Laiusel, Nõos,
(Andresen: 1981, 12.) „Forseliuse seminar kujutas endast oma aja kohta eesrindlikku õppeasutust, kus koolitati kutselisi koolmeistreid, mida ei olnud varem tehtud ei Rootsis ega kusagil mujal Euroopas“ (Laar: 2010, 60). Õpetajakandidaadid õppisid esimese kooliaastaga lugema ning prooviti ka nende pedagoogivõimeid. Teisel õppeaastal jätkati tööd koolmeistriks sobivate õpilastega kutseoskuste harjutamiseks, arvestades sealjuures kasvatamise ja õpetamise eakohasust. Seminaris said hariduse umbes 160 noormeest. 1688. aastaks tegutses Eesti territooriumil juba 50 kooli, õpetajateks olid Forseliuse seminaris hariduse saanud koolmeistrid. (Laar: 2010, 60.) Rahvakoolide õigusliku aluse taotlemiseks sõitis B. G. Forselius 1686. aasta suvel Stockholmi piiskopi jutule. Juba sama aasta detsembris anti välja kuninga korraldus, kus nõuti koolide asutamist igasse kihelkonda. Korralduses toodi välja, et koolimajad tuleb ehitada kirikute
30-ndatel toimus tagasilöök, seoses Pätsi vaikiva ajastuga hakati kirjutama tellimusi, teemadeks loomad ja loodus. Teoreetikud: 1) Jüri Parijõgi – pööras tähelepanu lugeja soole ja vanusele, ilukirjandus toidab tema sõnul teadushimu, fantaasiat, kunstilis-psühholoogilised väärtused olulisel kohal lastekirjanduses 2) Jaan Roos – lastekirjanduse ajaloo uurija 3) Marta Sillaots – tüdrukute kirjanik 4) Paul Ambur – kriitik, rõhutab eakohasust Lastekirjandus 1920-1940: 1) ''Lasteleht'' 2) ''Laste Rõõm'' – algas uuesti 1921, järgnes 19 aastakäiku, esimesed kuus aastat vastutas Ernst Enno, ajakiri oli vaieldamatult populaarseim, palju pilte, laste enda looming, tõlketekst 3) ''Eesti Noorte Punane Rist'' – eesmärk laste kasvatuse ja hea tervise tagamine, 1939 sai sellest ''Meie Noorus'' ja eestvedaja oli Paul-Erik Rummo 4) ''Jutu-Paun'' – kõrgetasemelised tõlketeosed, kirjutas Hindrey
erineval viisil kasutades jne. Mäng peegeldab lapse arengut. Mängu analüüsimine annab väärtuslikku teavet arengutasemest ja vajadustest. Koolis mäng kujutlustele rajatud reeglistatud õppemeetod teadmiste rakendamiseks ja vilumuste rakendamiseks äärmiselt erinevates õppevaldkondades kõigil kooliastmel nooremate õpilaste mängudes domineerib liikumine ja tegutsemine, vanematel teadmisi ja fantaasiat mobiliseeriv otsustamine. Kavandamisel arvestatakse eakohasust. Mäng stimuleerib tunnetust ( tähelepanu, mälu, nägemisteravust). Vältida lahjat mängu, mängu muutumist sunduseks. Mäng seob teoreetilisi teadmisi igapäevaeluga kujundab sotsiaalseid õpioskusi. Kodus- kui väikelaps mängib koos emaga, siis mõjub see positiivselt nii lapse mängu kvaliteedile kui kvantiteedile. On jõutud järeldusele, et emad võivad edasi viia komplitseeritumat fantaasiamängu sel juhul, kui laps on omandanud sümbolmängu põhioskused
lõppkokkuvõttes karuteene neile endile, sest nad jäävad juhendamisest ilma. Pigem valige üks suurem valdkond, millest sel aastal kõik uurimistööd kirjutatakse. Õpetaja tööd tõhustab ka see, kui teemasid valitakse ainekava raames. Selles mõttes pole uurimistöö mingi eraldiseisev tegevus, vaid üks viis läbida ainekava. Ühtlasi lahendab uurimisteemade valimine ainekavast küsimuse, kas teema on jõukohane. RÕK on läbinud mitu ekspertiisivooru, sealhulgas on hinnatud selle eakohasust. Eespool tabelites näidetena toodud teemad hõlmavad kõik mingit ainekava teemat. Lähtekohaks teemade ja uurimisprobleemide sõnastamisel sobivad hästi RÕKis määratud õpitulemused. Allpool on toodud kolm näidet, kuidas ainekavas sisalduv aitab formuleerida uurimisteemasid. Teema õppekavas: Ühiskonna sotsiaalne struktuur Õpitulemused Õpilane: 1. teab ja oskab kontekstis kasutada mõisteid sotsiaalsed erinevused, sotsiaalne
annaabi.ee 
