5) Kontrolli oma õigekirja ja kasuta selgelt mõistetavat sõnavara. 6) Ära kirjuta liiga pikalt ja segaselt. 7) Täna kirja saajat tähelepanu eest. 8) Lõpeta kiri heade soovidega. (Näiteks: Kõike head!; Palju edu! Kuidas käituda eaka inimesega teeninduse olukorras?: 1) Ole rahulik ja kannatlik. 2) Ära ärritu. 3) Kasuta tugevat ja selget hääletooni. 4) Kasuta selget ja konkreetset sõnavara. 5) Vajadusel korda öeldut. 6) Suhtu eakasse inimesse lugupidamisega. Kuidas peab teenindaja välja nägema?: 1) Teenindaja peab kandma vormi, et klient ta ära tunneks. 2) Vormiriietus peab olema puhas ja triigitud. 3) Teenindaja käed peavad olema hoolitsetud, ei ole sobilikud pikad küüned. 4) Teenindaja juuksed peavad olema suletud. 5) Naissoost teenindaja kingad ei tohi olla kõrge kontsaga. 6) Olenevalt asutusest peab teenindaja kandma vormimütsi. Kuidas õpilane peab suhtlema õpetajaga?:
müüa mõned marmorkujud. 1878. aastal lahkus kujur Roomast, et sõita Pariisi maailmanäitusele ja sealt edasi Tallinna. 1878. aatal tegi Weizenberg esimese isiknäituse kodumaal. Roomas oli tal abiks töökojas 5 abilist. Tööd lõpetas ja viimistles August alati ise. Weizenberg reisi palju kodumaale ja Peterburi. Ta jätkas oma teoste tutvustamist kodumaal. Viimased aastad kodumaal 1914. aastal kolis Weizenberg Tallinna. Linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt ning Weizenbergile muretseti töökoht. Ta sai Prantsuse valitsuse aumärgi, ta sai kuldmedali. Kunstnik veetis oma vanaduspäevi muretult. Tema viimaseks marmorskulptuuriks jäi "Lootus". August Weizenberg haigestus külmetuse tagajärjel kopsupõletikku. Haigus kulges nii raskelt, et juba mõne päeva pärast saabus surm. August Ludwig Weizenberg suri 22. novembril 1921. aastal 84-aastaselt. 25. novembril toimus kunstniku põrmu ärasaatmine Kadrioru lossist. 26
Weizenberg valis järgmiseks sihtkohaks Rooma. Roomast sai Weizenbergi elu- ja töökoht seitsmekümneks aastaks. 7 Viimased aastad kodumaal 20. sajandi teise kümnendi alguses hakkas eakas kunstnik üha enam mõtlema kodumaale. 1911. aasta septembris leidis aset Weizenbergi isiklik näitus, mis toimus 24. septembril Eestimaa Provintsiaalmuuseumis. Tallinna linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt, püüdes tema vanaduspäevi kergendada, muretsedes talle töökoha. 9. oktoobril sai Weizenberg aumärgi Prantsuse riigi esindajalt. Kunstnik võis nüüd veeta vanaduspäevad rahulikult, tehes oma tööd, talle tuli veel ka tellimusi. 1920. aastal täitus Weizenbergi kauaaegne unistus ,,Linda". Terav kriitika, mis sai Augustile osaks sajandi alguses, asendus pärast maestro Tallinna asumist mõistva suhtumisega tema elutöösse. 1919
ta reisi Peterburi. Reis oli edukas, sest ta suutis sealgi müüa mõned marmorkujud. 1878. aastal lahkus kujur Roomast, et sõita Pariisi maailmanäitusele ja sealt edasi Tallinna. 1878. aatal tegi Weizenberg esimese isiknäituse kodumaal. Roomas oli tal abiks töökojas 5 abilist. Tööd lõpetas ja viimistles August alati ise. Weizenberg reisi palju kodumaale ja Peterburi. Ta jätkas oma teoste tutvustamist kodumaal. 1914. aastal kolis Weizenberg Tallinna. Linnavalitsus suhtus eakasse kunstnikku soosivalt ning Weizenbergile muretseti töökoht. Ta sai Prantsuse valitsuse aumärgi, ta sai kuldmedali. Kunstnik veetis oma vanaduspäevi muretult. Tema viimaseks marmorskulptuuriks jäi "Lootus". August Weizenberg haigestus külmetuse tagajärjel kopsupõletikku. Haigus kulges nii raskelt, et juba mõne päeva pärast saabus surm. August Ludwig Weizenberg suri 22. novembril 1921. aastal 84-aastaselt. 25. novembril toimus kunstniku põrmu ärasaatmine Kadrioru lossist. 26
liikumine, soov lahkuda kodust või hooldusasutusest. Taustal võib olla võõrana tajutav või halvasti valgustatud ümbruskond, igavustunne või kehalise aktiivsuse puudumine. Turvalisuse huvides keskkonnale ja ohu vältimiseks on täiendavad muudatused vajalikud. Kui dementsusega eakas tajub enda suhtes lugupidamatust või peab temaga suhtlemisviisi kamandavana, võib ta kergesti lüüa. Kui patsiendi eneseväärikustunne nõrgeneb, siis ka tema eneseusaldus kahaneb. Eakasse patsienti tuleb suhtuda lugupidavalt. Muusikateraapia ja lemmikloomateraapia (akvaariumi olemasolu hooldekodus), mis loovad tuttavliku keskkonna hooldekodudes, on samuti agressiooni teket vähendav ja patsiendi elukvaliteeti parandav. (Rayner jt 2006). Isiklik hügieen - uuringud näitavad , et agressiivne käitumine leiab aset kõige sagedamini patsiendi intiimse hoolduse käigus. Agressiivset käitumist võib kutsuda esile
1. IRDUMISTEOORIA loodi 1960 a. USA-s. Kasvas välja sotsioloogilistest põlvnemisest. On välja toodud, et vananemine kuulub indiviidide juurde, kui eakas irdub ühiskonnast. Irdumise tagajärjed integratsioon väheneb. Eakas inimene tahab loobuda rollist ja ühiskonnast. Toovad välja, et ühiskond laseb eakad lahti, kuigi inimene ei taha lahkuda. Säilitada toimetulek ja jõuvarud. 2. AKTIIVSUSTEOORIA põhineb sellele, kuidas inimesed suhtlevad eakasse ja mida temast arvavad. Et vanaduses aktiivne olla, peab säilitama rolle või kaotatud rollid asendama uutega. Mida suurem on rollijaotus seda positiivsem minapilt. 3. JÄTKUVUSTEOORIA 1. kohal on elustiil. Eakas ei pea olema hüperaktiivne, ega passiivne ning peaks säilitama sellist eluviisi kuni pensionini. Kui inimene on teinud rasket füüsilist tööd siis seda kauem ta eksisteerib. Vanaduses tulevad esile ,,erilised" isiksuse omadused 4
annaabi.ee 
