liiga kergekäeliselt lapse ,,ohvrina" käsitlemine. Õpilase kordarikkuv käitumine on ka antud kontekstis õpitud käitumine. KOOL. Riskifaktorid: sage koolist puudumine akadeemiline ebaedu - halvad hinded madal õpimotivatsioon klasskursuse kordama jäämine sage kooli vahetamine ei ole turvalist keskkonda, ei ole pikaajalisi suhteid negatiivne psühholoogiline kliima koolis minusse ei suhtuta hästi. negatiivsed suhted eakaaslastega (eakaaslastepoolne tõrjumine) teised ei taha mingil põhjusel suhelda negatiivsed suhted õpetajatega õpetajate madalad ootused õpilase suhtes õpilaste individuaalsete õpistiilidega mittearvestamine kooli suurus. 21 22
saganeb tundide arv) Akadeemiline ebaedu Madal õpimotivatsioon ma ei viitsi, ma ei näe põhjust, miks ma peaksin õppima? Klassikursuse kordama jääma Sage kooli vahetamine kogu energia, mis muidu võiks minna ppimise peale, läheb selle peale, et kohaneda muu kontekstiga Negatiivne psühholoogiline kliima koolis suhted õpetajate ja õpetajate ja juhtkonna vahel Negatiivsed suhted klassikaaslastega (eakaaslastepoolne tõrjumine) Negatiivsed suhted õpetajatega Õpetajate madalad ootused õpilaste suhtes (Pygmalioni efekt) Õpilaste individuaalsete õpistiilidega mittearvestamine (mitte laps ei peaks kohanema kooliga, vaid kool lapsega) Kooli suurus (suuremates koolides probleemidega tegelemine ja suhted teistsugused) 2) Kiusamiskäitumise riskifaktorid Kiusaja: Järelvalve puudumine vahetundides (ka garderoob, autode/busside peale minek)
o Toob kokku sarnased. Kuuluvus- ja turvatunne. o Eristab inimesi. Loob suhetes struktuuri. o “Annab” identiteedi, aga seab seejuures ka piirangud. Ühtsus väheneb. Kindel struktuur. Teismeliste grupid väljastpoolt raskesti mõjutatavad Tugev eakaaslaste surve Konformsuse olulisus grupiliikmeks saamisel ja liikmena püsimisel Liikmesuse kaotus: 1) grupi autoriteedi tõrjumine, vastuhakk; 2) liige ei vasta tasemele. Eakaaslastepoolne surve ja gruppide eksklusiivsus võib ohustada iseseisvat otsustusvõimet ja eneseusku. o Aasta jooksul suurem tõus eneseusus ja plaanides minna ülikooli neil, kellel polnud sõpru o „Oht“ suurem kui grupis domineerivad problemaatilised hoiakud Mõõdukas üksi olemine ja eakaaslastega koos olemine o Regulaarselt teatud aeg üksi – madalam depressiivsus, kõrgem sotsiaalne ja akadeemiline kohanemine
Tagasiside: mitteverbaalne (puudutused, lähenemised jms) Õppeülesannete sisu lihtne/ülesanded osadeks. Valik õppeülesannete seast. Lastel lasta ise valida. 2. Tagajärjel põhinevad sekkumised Positiivne kinnitus ehk sarrutus. Karistus millises vahekorras? Positiivne 4:karistus 1 Ae maha metoodika 3. Enesejuhtimise strateegiad Enesejuhtimise strateegiad Enesevaatlus Enesekinnitus Enesekontroll 4. Akadeemised strateegiad Erinevad viisid õppimiseks: Arvutiõpõhine õpe, eakaaslastepoolne juhendamine. Välitda tuleks suhtlemisel negatiivseid hinnanguid. Näide, kus ta ise oli õpetajate päeval õpetaja. HA laps kirjutas suurelt MUNN tahvlile, õpetaja kiitis, et ilusad suured tähed. Siis edasi tegi ilusti kaasa tööd, ei lugenud seda punamütsikest ka, mis talle eraldi anti. KOOLIST VÄLJALANGEVUS Kõige vähem hinnanguline võrreldes nt välja visatud, poolelijätjad jne. 11 1
(Bullis, Walker & Sprague, 2001). Sotsiaalsete oskuste kohta pole ühtset definitsiooni. Antisotsiaalselt käituvatel lastel/noorukitel esineb mitmeid Näiteks, HazePi jt. (1983, 118) definitsioon sotsiaalsete oskuste puudujääke sotsiaalsetes oskustes: näiteks, halvad suhted kohta on järgmine: võime olla vastastikuses mõjus teistega sellisel eakaaslastega, kohanemisraskused, eakaaslastepoolne tõrjutus, viisil, et mõjutada positiivselt interaktsiooni ja olla vastastikku puudujäägid impulsside kontrollimisel. Samuti on uuringud kasulik kõikidele osapooltele interaktsioonis. Toodud näidanud, et puudujääkide all sotsiaalsetes oskustes on puudujäägid definitsiooni täpsustab Troweri käsitlus (1980), kes jagas sotsiaalsetes kognitsioonides - näiteks ambivalentsetele
annaabi.ee 
