KOOLIKIUSAMINE JAANIKESE KOOLI NÄITEL Laura Lillepuu Agnes Kaasik Jana Gukova Steven Kaio 31.10.2012 PROBLEEMI OLEMUS http://www.reporter.ee/2012/10/18/koolivagivald- tudrukud-peksid-oma-eakaaslast/ NÄGEMUS PROBLEEMIST · Hetkel aktuaalne · Vajab tähelepanu ja kiiret lahendamist · Koolikiusamise kogemus enamikel inimestel JUHTUMI PÕHJUSED · Kodune kasvatus · Vale seltskond · Televisioon ja Internet · Koolikaaslaste halb eeskuju PROBLEEMI LAHENDUS · Vanemate kaasamine probleemi lahendamisse · Rangemad karistused kiusajatele · Psühholoogide sekkumine · Vanemate koolikaaslaste tugi PROBLEEMI ENNETAMINE · Igas koolis psühholoog
erinevused. Väärtuste põhiliseks mõjutajaks on lapsepõleves ümbritev keskkond. Juba esimestel eluaastatel püütakse meile selgeks teha, mis on hea ja mis on halb. Eelkõige saame õpetussõnu vanematelt, mõistmaks, mis on elus oluline. Lapsevanem on iga lapse eeskujuks. Kui inimesed meie ümber ja eelkõige vanemad on eeskujulikud, omandame samuti sarnase käitumisviisi. Kui ma olin alles üsna pisike, lõin ma tüli käigus eakaaslast. Karistuseks pandi mind nurka seisma, et ma oma teo üle mõtleksin ja aru saakasin, et olin käitunud valesti. lmselt sellel hetkel ma ei mõistnud, et teisele ei tohi haiget teha, aga arvatavasti sain ma õppetunni karistuse läbi, kuna mitte keegi meist ei taha seista üksi nurgas, kui ülejäänud sõbrad lõbusalt üheskoos mängivad. Esimesed arusaamad elust võivad olla üsna lihtsad, aga samas kõige olulisemad. Just eelseisevas elus teeme valikud ja otsused
ümbritseva maailma kohta, siis just suhtlemise ja ühise tegevuse protsessis eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut. Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse. Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Teistelt saadud
saada vaid loom või jumal). Ta vastandas enese käsitlust ideaalsest riigist Platoni omale. A. hindab eraelu, vabadust ja eraomandust. Tema arvates on üksikisiku heaolu tähtsam kui riigi oma või vähemalt ei tohi üksikisiku heaolu oluliselt kannatada, et riigile tagada heaolu. Ta ei poolda vaadet, et valitsejatel pole eraomandust ja vara ning naisi ja lapsed võetakse käest, et nad kõik oleks võrdsed, mille tagajärjel kõik on justkui siis vennad ja õed- ,,ei veetle hüüda iga eakaaslast vennaks või õeks või vanemaid inimesi emaks või isaks, sest kui kõik on vennad/õed/emad/isad, siis ei ole seda mitte keegi!" Kui vara ja naised kuuluvad üldsusele, siis ei teki eraomandust ja armastust. Sellele, mis on ühine suurele arvule inimestele, pühendatakse kõige vähem tähelepanu. Igaüks mõtleb oma jaole, mitte üldsuse kasule. Rahasse suhtumise võib kokku võtta lausega: ,,Raha ei tohi sünnitada raha, vaid ta peab olema lihtsalt vahend kauplemise hõlbustamiseks."
teadmisi ümbritseva maailma kohta, siis just suhtlemise ja ühise tegevuse protsessis eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut. Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse. Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb.
arvsuurusena intelligentsuskvoodiga IQ (intelligence quotient, [ai kjuu]): MA IQ = · 100 CA Kui IQ = 100, näitab see keskmist intelligentsi: laps vastab oma vanuserühma keskmisele tasemele; kui IQ >100, on tegemist lapsega, kes ületab oma keskmist eakaaslast, kui aga IQ <100, jääb ta sellele alla. Sterni kvoodisüsteemi puudus on, et testülesannete lagi ulatus vaid 16-ni (MA = 16), kuna eeldati, et intelligents ei kasva lõpmatult, nagu inimese pikkuski. Seepärast viib täiskasvanute IQ arvutamine mõttetuseni, näiteks 48- aastane inimene, kes lahendab 16-aastase ülesanded, teenib tegelikkusele mittevastava madala IQ = 33 (16/48×100). Täiskasvanute IQ määramiseks on välja töötatud täiustatud variante. Näiteks protsendi järk [
Kooperatiivse tegevuse perioodil on otstarbekas soodustada üksteise mõistmist: rõhutada abistamist (fikseerida seda) ja partneri soovide arvestamist, korraldada elementaarset arutelu. Suhtlemisliinis laps-laps ilmnevad järgmised suhtlemisvormid: 1. Praktilis-emotsionaalne, mida kutsuvad esile isikulis-tegevuslikud motiivid (kuni 4 aastani). Verbaalsete kontaktide osakaal tõuseb 5%-st kuni 75%-ni etapi lõpul. 2. Tegevuslik-situatiivne (4-6 a.). Kujuneb koostöö, eakaaslast hakatakse mängides eelistama täiskasvanule, oodatakse partneri tunnustust. Motiivid on nii tegevuslikud kui ka isikulised, vähesel määral tunnetuslikud. Situatiivne kõne moodustab kuni 85% kontaktidest. 3. Situatsiooniväline-tegevuslik (alates 7. eluaastast). Juhtiv tegevus on mäng reeglite järgi. Partnerilt oodatakse koostööd, kaaslaste arvestamist. Motiivid on isikulised, tegevuslikud ja tunnetuslikud. Peamine suhtlemisviis on kõne
annaabi.ee 
