mandlid ja vanilje ning mida pakutakse kuuma kirsikastmega. Viis huvitavat fakti: Maailma pikkuselt teine rippsild asub Taanis Zealandi ja Funeni saare vahel. Taanile kuuluvad ka Fääri saared ja Gröönimaa. Taanlased leiutasid Lego ehitusklotsid. Kokku on toodetud umbes 320 miljardit klotsi. Taani on tuntud kaunite randade ja hiiglaslike liivadüünide poolest. Raabjerg Mile’is on düünid üle 30 meetri kõrged. Kopenhaagenis asub kuulus väikese merineitsi kuju, mis on inspireeritud Hans Christian Anderseni samanimelisest muinasjutust.
Tuneesias on turistile palju põnevat Aafrika mõõtkavas on Tuneesia väike riik. Sellest hoolimata on Tuneesial turistile palju pakkuda: põhjas Vahemere suurepärased liivarannad ja turismikeskused, lõunas Sahara serva düünid, rohelised datlipalmioaasid ja soolajärved ning mitmel pool üle kogu maa muinasrooma linnade varemed - neist kuulsaimad on ilmselt Dougga ja Bulla Regia, Kartaago. El-Jemi tohutu Colosseum Monastiri lähedal tasandikul on vapustav vaatepilt. See ilmub taevapiirile ootamatult ja tundub tõusvat kõrgustesse nagu kosmoselaev. El-Jemi Colosseum on peaaegu samasuur kui Rooma Colosseum. Võid käia mööda selle keldrikorruse loomapuure ja koridore ning end
tagajärjel. Õhumassideks on troopiline õhk. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraadini) Sageli puhub tugev tuul (samuun, tromb) või on ilm üldse ilma tuuleta. Kõrbed on tekkinud püsiva kõrgrõhkkonna mõjul, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike mõjul või mandrite lääneosas rannikualade sademevähesust soodustavate külmade hoovuste mõjul. Luited Luited ehk düünid on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatised. Tuulepealne nõlv on lauge (5-20 °), tuulealune aga järsk (25-40°). Tekkekoha järgi eristatakse mandri- ja rannikuluiteid. Taimestikuga kinnistamata luited võivad aastas kuni mitusada meetrit edasi liikuda ning põlde ja asulaid enda alla matta. Luidete tekkimise eeldused on püsivad ühesuunalised tuuled, taimkatteta või vähese taimestikuga liivapinnase või peeneteralise räniliiva tuisk-
Mäed siin sageli vulkaanilise päritoluga; kõige pikem Fóia mägi (902 meetrit) on lakoliit. Atlandi Ookeani põhjal 150 km rannikust asuvad 2 veealust vulkaanit.[2] Peale jõe ,,Tejo" on Portugalis veel 2 suurt jõgi: Doru ja Gvadianna võtavad oma algust Hispaaniast, ületavad Portugali territooriumi ja suubuvad Atlandi Ookeani.[3] 21 Portugali rannikud on sirged, tasased. Domineerivad liivased rannikud, piki milliseid asuvad düünid. Jõede Doru ja Gvadianna veealused orjud tunnistavad hiljutisest mere tulekust maismaale.[4] Portugal asub väga seismoaktiivses alas. Maavärinad jõuga 8 palli ja rohkem toimuvad keskmiselt 1 kord kahes aastas. Maavärinate epitsentrid tavaliselt sattuvad kokku laamade kokkupõrkumiste alaga. Kõige hirmsam maavärin oli 1. novembril 1755. aastal 5 minuti jooksul ja täesti hüvitis Lissabooni ning võttis üle 10000 inimeste elu. Viimane tugev maavärin toimus ainult 1969. aastal
suur. Hommikused madalad temperatuurid ja kõrge õhuniiskus asendub päeval üle 40 0 C temperatuuriga ja kuivusega . Kui puhuvad kuivad ja kuumad tuuled idast, siis võib temperatuur tõusta veelgi kõrgemale. Need tuuled valitsevad peamiselt talvel aprillist augustini ja on väga tugevad ning kuumad. Nad kannavad kaasa taimede ja putukate jäänuseid ning on väikeste luidete tekke allikaks. Luited ehk düünid on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatised. Tuul kannab liivaterakesi tasapisi edasi, kuid ka tugeva tuulega ei tõuse need maapinnast kuigi kõrgele. Liivaluide hakkab kujunema sinna, kus mingi takistus, näiteks taimepuhmas, aeglustab tuult ning liiv, mida see kaasas kannab, pudeneb maha. Mida rohkem liiva koguneb, seda kõrgemaks kasvab tuuletõke, mis omakorda suurendab lisanduva liiva hulka. Tuulepealne nõlv on lauge, tuulealune aga järsk.
Läbinud väikese linnaku, kulgeb laudadest laotud teeke rannani, mis kannatab isegi lapsekäruga sõitmist. Saare teise poole randa (Praia do Barril) eraldavad maismaast soolaukad, mille peale on rajatud teekate ning kanalist saab üle mööda kõikuvat silda. Seejärel ootab seal otse randa viiv 110 väike rong. 500-meetrise raudtee alternatiiviks on selle kõrval jalutamine. Rannaäärsed düünid on nii bioloogiliselt kui geoloogiliselt dünaamilised piirkonnad ning seetõttu eriti õrnad. Eriline taimestik on aluseks düünide moodustumisele, mis koondab ja paigutab liiva, vormides rannapiirkonna kaitseks barjäärina luiteid. Kaitseala soodel kasvavad eriliselt kohanenud taimed, mis on kogu planeedil ühed tõhusamatest õhupuhastajatest. Värske õhk ja ere päike võivad põhjamaalase õrnale nahale kergesti liiga teha, seetõttu on saarel mõeldud ka esmaabi andmise peale.
annaabi.ee 
