DÜSTROOFIAD Margit Olvi HO16perh DÜSTROOFIAD EHK DEGENERATSIOONID Need on rakkude ja nende vaheaine kahjustused ehk väärastused, mis on tekkinud ainevahetusprotsesside häirete tagajärjel, ning tingitud ainevahetuskomponentide (valkude, rasvade, süsivesikute, pigmentide, mineraalide) kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest muutustest. VALKDÜSTROOFIAD Rakkude ja nende vaheaine kahjustused, mis on tingitud liht- ja liitproteiinide muutustest. Sõmerjas ehk granulaarne düstroofia Ainevahetushäire, mis avaldub valgulise päritoluga graanulite kogunemises maksa-, südamelihas-, ja neerurakkudesse. Kaasneb rakkude mahu suurenemine, sest moodustunud graanulid imavad endasse suurel hulgal vett. Rakkude paisumuse tulemusena suurenevad ka organite mõõtmed, konsistents pehmeneb ja koejoonis muutub ebaselgeks. Üldjuhul pöörduv kahjustus, kuid raskema kulu korral võib see üle minna: Vakuoolseks Hüaliintilgaliseks düstroofiaks Lis...
Põletik Põletik on organismi kaitsekohastumuslik reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Põletiku ülesanneteks on kahjustava teguri isoleerimine ja kahjustunud kudede taastamine või asendamine. Põletiku lokaalseteks sümptomiteks on punetus, kuumus, turse, valu ja funktsioonihäire. Põletik algab alteratsiooniga ehk koekahjustusega. Põletiku adekvaatsuse korral kahjustused likvideeritakse või isoleeritakse. Avaldusteks võivad olla düstroofiad ja nekroosid. Koekahjustusele järgneb eksudatsioon ehk veresoontega seotud muutused, milleks on põletikuline arteriaalne hüpereemia ehk väikesed veresooned laienevad ja täituvad üleliia verega, mille tõttu on kehaosas temperatuur tõusnud ja vastav piirkond on punane, verevool on seal aeglane. Eksudatsioon kitsamas mõttes ehk veresoonte läbilaskvus tõuseb ja veresoonest väljuvad vereplasma koos sooladega ja...
Bioloogia LIHASTIK 1 Müoloogia õpetus lihastest Lihas lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Lihastoonus püsiv ja passiivne lihaskiudude kokkutõmbumine 2 Lihased pildil: 1 - skeletilihas. 2 südamelihas. 3 vöötlihas. 3 Düstroofiad pärilikud haigused, mis põhjustavad lihaste kärbumist. Lihaste kõhetumine, aeglaselt arenev lihasnõrkus, valusad ja kanged lihased, neelamis- ja kõnelemisraskused, ptoos, diploopia. Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4 Südame lihaskoe kokkutõmmete ja lõtvumise rütmi võib muuta hormoon adrenaliin. Lihaste tööks vajaminev energia saadakse glükoosi lagundamisel. Skeletilihas kinnitub luudele pehmete ku...
Tähendus organismile oleneb hukkunud koe hulgast ja paiknemisest. Mürgitus või surm. 78. Mis on düstroofia? Düstroofia on ehituslik muutus rakkudes ja kudedes, mis tekib ainevahetus häirete korral. Muutused võivad olla kas kvantitatiivsed või kvalitatiivsed. 79. Kuidas klassifitseeritakse düstroofiaid? Häirunud ainevahetuse liigi järgi ( valkdüstrrofiad, rasvdüsdroofiad, süsivesikdüstroofiad, pigment düstroofiad, mineraaldüstroofiad), muutunud lokalisatsiooni alusel (parenhüümi rakkudes, stroomas, muutused mõlemas), muutused ulatuse alusel (üksik, enamik elundeid, süsteemne), geneetilise faktori järgi (pärilikud, omandatud). 80. Mis on valkdüstroofiad ja iseloomusta neid. Tegemist on valkude ainevahetus häirega. On rakusisesed e parenhümatoossed, rakuvälised e mesenhümaalsed ja segavalkdüstroofiad. 81. Mis on rasvdüstroofiad ja iseloomusta seda.
Kvalitatiivsed- ilmnevad sellised ühendid, mida normaalselt ei esine. Düstroofia klassifikatsioon 1. Häirunud ainevahetuse liigijärgi a. valkdüstroofiad b. rasvdüstroofiad c. süsivesikdüstroofiad d. pigmentdüstroofiad e. mineraaldüstroofiad 2. Muutuste lokalisatsiooni lusel a. parenhüümirakkudes- rakusisesed düstroofiad b. stroomas- rakuvälised düstroofiad c. muutused mõlemal pool- segadüstroofia 3. Muutuste ulatuse alusel a. Üksik elund või kude- kohalikud b. enamik elundeid- üldine c. üks koesüsteem tervikuna- süsteemne 4. Geneetiliste tegurite järgi a. kaasasündinud b. omandatud Valkdüstroofia
Geneetiline põhjus Peamised sümtomid diagnoosimine Fenüülketonuuria Geeni mutatsioon 12. Käte värisemine, Verest määratakse Kromosoomis, tasakaalu häired, fenüülalaniini tase fenüülalaniini lagundav mõtlemis- ja 3 päeva peale valk on vigane ning keskendumishäired sündi. selle tase on veres kõrgem Tsüstiline fibroos tekitab mutatsiooni nn Korduvad hingamisteede Kuna defektne on tsüstilise fibroosi nakkused, krooniline rakumenbraani transmembraanse obstruktsioon, kloriidiooni pump, regulaatori (CFTR) kopsupõletik, diagnoositakse geenis. Selle kopsupuhitus, tsüstilist fibroosi ...
muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus atrofeeruvad üksikud organid ja koed. Rõhkkõhetus elund on mingi pideva mehhaanilise rõhu all nt kasvaja. Funktsionaalne kõhetus elundid on funktsionaalselt ala- või ülekoormatud nt lihased atrofeeruvad luumurdude korral, südamelihas võib kõhetuda ülekoormuse korral. Toksiline kõhetus mürgiste ainete toimes tekkinud kõhetus. Väärastused e düstroofiad on rakkudes ja kudedes toimuvad kvalitatiivsed muutused ehk nende ehitus muutub. Muutused võivad esineda nii raku sees kui rakuväliselt. Põhjuseks on rakkude ja kudede ainevahetushäired. Hägune paisumine ehk sõmerjas väärastus tihti parenhüümorganites (maks, neerud), võib kaduda kui põhjused kõrvaldada (on kerge väärastuse vorm). Hüaliintilgaline väärastus peamiselt neerudes krooniliste põletike toimel, rakkudes hüaliinid valguterakesed.
muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus – atrofeeruvad üksikud organid ja koed. Rõhkkõhetus – elund on mingi pideva mehhaanilise rõhu all nt kasvaja. Funktsionaalne kõhetus – elundid on funktsionaalselt ala- või ülekoormatud nt lihased atrofeeruvad luumurdude korral, südamelihas võib kõhetuda ülekoormuse korral. Toksiline kõhetus – mürgiste ainete toimes tekkinud kõhetus. Väärastused e düstroofiad – on rakkudes ja kudedes toimuvad kvalitatiivsed muutused ehk nende ehitus muutub. Muutused võivad esineda nii raku sees kui rakuväliselt. Põhjuseks on rakkude ja kudede ainevahetushäired. Hägune paisumine ehk sõmerjas väärastus – tihti parenhüümorganites (maks, neerud), võib kaduda kui põhjused kõrvaldada (on kerge väärastuse vorm). Hüaliintilgaline väärastus – peamiselt neerudes krooniliste põletike toimel, rakkudes hüaliinid valguterakesed.