Avaldub, kas liigse väärastunud sarvaine ehk keratiini moodustumisega epiteelrakkudes või kohtades, kus normaalselt üldse sarvestumist ei toimu. Liigsarvestus ehk hüperkeratoos sarvaine liigne moodustumine sarvestuvas epiteelis. Võib tekkida füsioloogilistes tingimustes Näiteks: peopesadel ja jalataldadel füüsilise töö korral Patoloogiliselt esineb papilloomides või nahasarves. Kaasasündinud haigus ihtüoos ehk soomustõbi. Pärilikud aminohapetega seotud düstroofiad Metabolismi häired, mille põhjuseks on geneetilist päritolu ensüümdefektid. RAKUVÄLISED EHK MESENHÜMAALSED DÜSPROTEINOOSID Ainevahetushäired, mis väljenduvad sidekoekiudude muutustes ja valkude ladestumises põhiainesse. Siia kuuluvad Mukoidne paisumus seisneb muutustes, mille puhul kuhjuvad glükosaminoglükaanid. Fibrinoidne paisumus seisneb valgulise aine fibrinoidi ladestumises sidekoes. Hüalinoos hüaliini ladestumine rakkudevahelisse ainesse.
Põletik on organismi kaitsekohastumuslik reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Põletiku ülesanneteks on kahjustava teguri isoleerimine ja kahjustunud kudede taastamine või asendamine. Põletiku lokaalseteks sümptomiteks on punetus, kuumus, turse, valu ja funktsioonihäire. Põletik algab alteratsiooniga ehk koekahjustusega. Põletiku adekvaatsuse korral kahjustused likvideeritakse või isoleeritakse. Avaldusteks võivad olla düstroofiad ja nekroosid. Koekahjustusele järgneb eksudatsioon ehk veresoontega seotud muutused, milleks on põletikuline arteriaalne hüpereemia ehk väikesed veresooned laienevad ja täituvad üleliia verega, mille tõttu on kehaosas temperatuur tõusnud ja vastav piirkond on punane, verevool on seal aeglane. Eksudatsioon kitsamas mõttes ehk veresoonte läbilaskvus tõuseb ja veresoonest väljuvad vereplasma koos sooladega ja plasmavalgud, tekib turse ehk ödeem. Leukotsüütide emigratsioon
Bioloogia LIHASTIK 1 Müoloogia õpetus lihastest Lihas lihaskiudude kogum, mis koordineeritult funktsioneerides võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi. Lihastoonus püsiv ja passiivne lihaskiudude kokkutõmbumine 2 Lihased pildil: 1 - skeletilihas. 2 südamelihas. 3 vöötlihas. 3 Düstroofiad pärilikud haigused, mis põhjustavad lihaste kärbumist. Lihaste kõhetumine, aeglaselt arenev lihasnõrkus, valusad ja kanged lihased, neelamis- ja kõnelemisraskused, ptoos, diploopia. Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4
Tähendus organismile oleneb hukkunud koe hulgast ja paiknemisest. Mürgitus või surm. 78. Mis on düstroofia? Düstroofia on ehituslik muutus rakkudes ja kudedes, mis tekib ainevahetus häirete korral. Muutused võivad olla kas kvantitatiivsed või kvalitatiivsed. 79. Kuidas klassifitseeritakse düstroofiaid? Häirunud ainevahetuse liigi järgi ( valkdüstrrofiad, rasvdüsdroofiad, süsivesikdüstroofiad, pigment düstroofiad, mineraaldüstroofiad), muutunud lokalisatsiooni alusel (parenhüümi rakkudes, stroomas, muutused mõlemas), muutused ulatuse alusel (üksik, enamik elundeid, süsteemne), geneetilise faktori järgi (pärilikud, omandatud). 80. Mis on valkdüstroofiad ja iseloomusta neid. Tegemist on valkude ainevahetus häirega. On rakusisesed e parenhümatoossed, rakuvälised e mesenhümaalsed ja segavalkdüstroofiad. 81. Mis on rasvdüstroofiad ja iseloomusta seda.
Kvalitatiivsed- ilmnevad sellised ühendid, mida normaalselt ei esine. Düstroofia klassifikatsioon 1. Häirunud ainevahetuse liigijärgi a. valkdüstroofiad b. rasvdüstroofiad c. süsivesikdüstroofiad d. pigmentdüstroofiad e. mineraaldüstroofiad 2. Muutuste lokalisatsiooni lusel a. parenhüümirakkudes- rakusisesed düstroofiad b. stroomas- rakuvälised düstroofiad c. muutused mõlemal pool- segadüstroofia 3. Muutuste ulatuse alusel a. Üksik elund või kude- kohalikud b. enamik elundeid- üldine c. üks koesüsteem tervikuna- süsteemne 4. Geneetiliste tegurite järgi a. kaasasündinud b. omandatud Valkdüstroofia
muutub ebaselgeks ja kõnnak ebakindlaks, neelamine raskeneb, mälu kehveneb, haigus progresseerub ja kaob liikumisvõime Müotoonilised DM1 tuleneb 19. Sümptomeid esineb Kliiniliste nähtude düstroofiad kromosoomi DMPK lihastes, silmades, ning geeni CTG korduste südames, suguvõsaajaloo arvu suurenemine. sisenõrenäärmetes, põhjal. Diagnoos Kordusi kuni üle soolestikus ja kinnitatakse tuhande. DM2 kesknärvisüsteemis mutatsioonianalüüs põhjuseks onvohav iga
muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus atrofeeruvad üksikud organid ja koed. Rõhkkõhetus elund on mingi pideva mehhaanilise rõhu all nt kasvaja. Funktsionaalne kõhetus elundid on funktsionaalselt ala- või ülekoormatud nt lihased atrofeeruvad luumurdude korral, südamelihas võib kõhetuda ülekoormuse korral. Toksiline kõhetus mürgiste ainete toimes tekkinud kõhetus. Väärastused e düstroofiad on rakkudes ja kudedes toimuvad kvalitatiivsed muutused ehk nende ehitus muutub. Muutused võivad esineda nii raku sees kui rakuväliselt. Põhjuseks on rakkude ja kudede ainevahetushäired. Hägune paisumine ehk sõmerjas väärastus tihti parenhüümorganites (maks, neerud), võib kaduda kui põhjused kõrvaldada (on kerge väärastuse vorm). Hüaliintilgaline väärastus peamiselt neerudes krooniliste põletike toimel, rakkudes hüaliinid valguterakesed.
muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus – atrofeeruvad üksikud organid ja koed. Rõhkkõhetus – elund on mingi pideva mehhaanilise rõhu all nt kasvaja. Funktsionaalne kõhetus – elundid on funktsionaalselt ala- või ülekoormatud nt lihased atrofeeruvad luumurdude korral, südamelihas võib kõhetuda ülekoormuse korral. Toksiline kõhetus – mürgiste ainete toimes tekkinud kõhetus. Väärastused e düstroofiad – on rakkudes ja kudedes toimuvad kvalitatiivsed muutused ehk nende ehitus muutub. Muutused võivad esineda nii raku sees kui rakuväliselt. Põhjuseks on rakkude ja kudede ainevahetushäired. Hägune paisumine ehk sõmerjas väärastus – tihti parenhüümorganites (maks, neerud), võib kaduda kui põhjused kõrvaldada (on kerge väärastuse vorm). Hüaliintilgaline väärastus – peamiselt neerudes krooniliste põletike toimel, rakkudes hüaliinid valguterakesed.
annaabi.ee 
