Corynebacterium diphtheriae Mycobacterium leprae Mycobacterium tuberculosis Eoseid moodustavad: Clostridium perfringens Clostridium tetani Clostridium botulinum Clostridium difficile Gram-positiivsde kokid Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Streptococcus pyogenes Streptococcus pneumoniae Enterococcus faecalis Gram-negatiivsed kokid Neisseria gonorrhoeae Neisseria meningitidis Gram-negatiivsed pulgad E. coli Klebsiella pneumoniae Salmonella Typhy, Salmonella enteritidis Shigella dysenteriae Yersinia pestis Yersinia enterocolitica Pseudomonas aeruginosa Aeromonas hydrophila Vibrio cholerae Campylobacter jejuni Helicobacter pylory Legionella pneumophila Haemophilus influenzae Bordetella pertussis
Intratsellulaarsed parasiidid: Neisseria gonorrhoeae gonorröa tekitaja Rickettsia- tüüfus, Chlamydia Neisseria meningitidis Meningiidi Mädaste infektsioonide tekitajad: tekitaja Staphylococcus aureus Staphylococcus epidermidis Enterobakterid: Streptococcus pyogenes Escherichia coli - kolibakter Streptococcus pneumoniae Shigella dysenteriae düsenteeria tekitaja Salmonella enteritidis salmonelloosi tekitaja Eoseta pulgakujulised bakterid: Mycobacterium tuberculosis Klebsiella pneumoniae kopsupõletiku tekitaja Lactobacillus hea bakter Pseudomonas aeruginosa Sepsise Bifidobacterium hea bakter tekitaja
Tekitaja Staphylococcus Clostridum Clostridium Shigella aureus perfringes botulinum. dysenteriae Staphylococcus Proteus vulgaris Shigella flexneri albus Pseudomonas Shigella boydii aeruginosa Shigella sonnei Streptococcus faecalis Inkubatsiooni 2-5 tundi 3-24 tundi 12-36 tundi 1-7
hõljuvad 5 meetri kaugusele. Keetmisel hävivad nad kiiresti (1 minutiga). Nakatumine toimub põhiliselt õhkpiisknakkusena ning haigustekitajatega saastatud toidu ja esemete kaudu. Iseloomulik on pikaajaline aeglaselt arenev põletik. Haigus algab enamasti ilma eriliste vaevusteta. Võib esineda öist higistamist ja temperatuuri tõusu. Avastatakse röntgenülesvõttel. Ravi on väga pikaajaline, umbes 6-12 kuud. Düsenteeria Tekitaja Shigella dysenteriae. Väliskeskkonnas säilib mõne päeva. Temperatuuri 60´C talub 15 min. Kloori ei talu. Nakatumine toimub saastatud toidu ja veega. Haigustekitajad tungivad sooleepiteelirakkudesse ja eraldavad toksiine. Haiguse tunnused ilmnevad 1-2 päeva pärast nakatumist. Tunnused: kõhuvalu, kõhulahtisus ja palavik. Väljaheidetes esineb lima ja verd. Salmonelloos Peamine tekitaja Salmonella enteritidis. Taluvad hästi külmutamist.
selles töös on neist vaid vähesed välja toodud. 3 Düsenteeria Düsenteeria ehk sigelloos ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõie jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulhtisusega. Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit; Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigelle boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub oraalsel teel. Inimene puutub kokku nakkusaige väljaheidetetega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigustekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab.
B171] ref|ZP_00716926.1| COG0149: Triosephosphate isomerase [Escherichia coli B7A] ref|ZP_00722361.1| COG0149: Triosephosphate isomerase [Escherichia coli E110019] ref|ZP_00724252.1| COG0149: Triosephosphate isomerase [Escherichia coli F11] ref|ZP_00729559.1| COG0149: Triosephosphate isomerase [Escherichia coli E22] ref|ZP_00736248.1| COG0149: Triosephosphate isomerase [Escherichia coli 53638] ref|ZP_00921264.1| COG0149: Triosephosphate isomerase [Shigella dysenteriae 1012] ref|ZP_00924873.1| COG0149: Triosephosphate isomerase [Escherichia coli 101-1] Length=249 96% sarnasus esines: Järelikult Salmonella vastava valgu järjestus pole täpselt identne võrreldud järjestusega, kuid on väga sarnane. ref|YP_153001.1| triosephosphate isomerase [Salmonella enterica subsp. enterica serovar Paratyphi A str. ATCC 9150] ref|YP_001591179.1| hypothetical protein SPAB_05055 [Salmonella enterica subsp. enterica serovar Paratyphi B str. SPB7]
konjugaatvaktsiin. Bakterid mõmm :) 05/06 Shigella Üldist. G- fakultatiivne anaeroobne pulk, fermenteerib, oksüdaas-. Välismembraan muudab kuivamisele vastuvõtlikuks. LPS koosneb O-polüsahhariidist, tuuma polüsahhariidist, lipiid A-st. Truusalu: ainus liikuv Enterobacteriaceae seas. 4 liiki: S. sonnei enamiku infektsioonide põhjustaja arenenud maailmas, S. flexneri arengumaades, S. dysenteriae kõige tõsisemate infektsioonide põhjustaja, S. boydii esineb harva. Epidemioloogia. Inimesed on ainus looduslik reservuaar. Levik inimeselt inimesele fekaaloraalselt. Riskipopulatsioon: noored lapsed lasteaedades, sõimedes, hoolekandeasutustes, nende laste õed-vennad-vanemad, meessoost homoseksuaalid. On väga infektsioossed (infitseerimiseks vaja vähe tekitajaid – ID 103). Levik ülemaailmne, sesoonsuseta. Virulentsus. Enterobacteriaceae üldiselt: • Endotoksiin • Kihn
dehüdratatsioon, kõhuvalu. n Väikelapsed< 6 kuu. AIDS patsiendid enam haaratud. Antimikroobne ravi n E. coli tundlikkus antibiootikumide suhtes varieerub. n Ravimresistentsuse määramine on enamasti vajalik. n Tsefalosporiinid 2 ja 3 pk, aminoglükosiidid, karbapeneemid, kinoloonid. n EHEC antibakteriaalse ravi korral võib suureneda shigataolise toksiini hulk veres, mis võib vallandada HUS. Virulentsusfaktorid n Shiga toksiin toodab S. dysenteriae, mõnikord väheses hulgas S. flexneri ja S. sonnei. n Pärsib valgu sünteesi 60S ribosoomil. See põhjustab soole haavandumist. n Välismembraani valgud ja sekreteeritud valgud. ¨ Neid valke toodetakse kehatemperatuuril ja kontakti korral M rakkudega, põhjustades bakterite fagotsütoosi vakuooli sisse. ¨ Shigella purustab vakuooli ja liigub raku tsütoplasmasse. ¨ Siit levib lateraalselt naaberrakkudesse, polümeriseerides aktiini filamendid ja neid mööda liikudes. Mikroobid ei tungi
ent. serotüüp Enteritidis, S.ent.serotüüp Cholerasuis • võimalik on S. Typhi ja S.Paratyphi asümptomaatiline kolonisatsioon Kuna Salmonella lokaliseerub paljude loomade seedekulglas, nakatuvad inimesed fekaaloraalsel teel toidu- ainetega (liha, munad, piimaproduktid), mis on reostunud loomse väljaheitega ja seejärel mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud. Shigella spp. poolt põhjustatud haigusi kutsutakse shigelloosideks ehk düsenteeriaks. Sagedasemad tekitajad on: S. dysenteriae, S.flexneri, S.boydii, S.sonnei Erinevalt Salmonella’st on Shigella reservuaariks vaid inimene, haigestuvad samuti ainult inimesed. Shigellad võivad toota tsütotoksiini, põhjustades sellega sooleepiteeli kahjustusi, haavandeid ja mikroabstsesse. Düsenteeriale on iseloomulik kõhulahtisus, väljaheites on verd, lima ja mäda. Escherichia coli kuulub soole normaalsesse mikrofloorasse, kuid teatud tüved võivad põhjustada erineva patogeneesiga soolenakkusi. • Enterotoksigeenne E
annaabi.ee 
