Terasorgo arvatakse pärit olevat Ekvatoriaal-Aafrikast, suhkrusorgo aga Ida-Aasiast. On teada, et sorgot kultiveeriti Indias ja Hiinas juba 5000 aastat tagasi. Itaalias tunti teda 15.sajandil. Ameerika Ühendriikidesse jõudis sorgo 1853.aastal. Eri otstarbel ja eri paigus kasvatatakse mitmeid sorgo perekonda kuuluvaid liike. Harilikule sorgole lisaks on viljelemisel veel näiteks dzugaraa ehk longus sorgo (Sorghum cernuum), gaoljan ehk hiina sorgo ( Sorghum nervosum), durra ehk aafrika sorgo ( Sorghum durra). Söödaks kasvatatakse peamiselt sudaani sorgot (Sorghum sudanense) ja alepo sorgot (Sorghum halepense). Omaette tähtsus on suhkrusorgol (Sorghum saccharatum), mille kõrte suhkrusisaldus on 12-18% ja mida võib võrrelda suhkrurooga. Kuna suhkrosorgo võib kasvada ka suhteliselt jahedamas kliimas, võiks ta suhkrurooga vägevalt võistelda, kuid sorgo suhkru kristalliseerimiseks pole sobivat lahendust leitud. Nõnda toodetaksegi vaid
Tihedus oaasides, aga neid leidub õlitooteid. metsasid on on suhteliselt on vähe. Enamasti kergtööstusi, Vahemereä vaid hõre. kasvatakse kus toodetakse äres on mägistes puuvilla, riisi, durra enamasti tähtsad piirkondades jatsitruselisi ning rõivaid jne. turismi . Kalavarud Egiptuses ka piirkonnad, väiksed, seal suhkrupeeti. mida
Rahvastik ja asustus Demograafiline üleminek alles käib. Suremus on juba võrdlemisi madal ning sündimus on hakanud vaikselt langema. Rahvaarv tõuseb kiiresti. Tihedus on suhteliselt hõre. Põllumajandus Palju kõrbeid ja põllumaad väga kuivad. Vett põllumaade niisutamiseks ja laiendamiseks napib. Head põllumaad on oaasides, kuid neid on vähe. Kasvatatakse puuvilla, riisi, durra ja tsitruselisi. Egiptuses kasvatatakse suhkrupeeti. Tööstus Väga oluline on turismimajandus (vahemereäärsetes piirkondades – Egiptus, Maroko jt.). Oluline on ka naftatööstus, kuna toorainet on kohapealt võtta. Laialdaselt leidub kergtööstusi, kus toodetakse rõivaid jms. Transpordisüsteemid Halb tase, väga ei arene. Panus maailma- Eksporditakse puuvilla, naftat
peetakse lihvitud kiviriistade ilmumist. Teistes maades on neoliitikumi märgiks loetud savinõude valmistamise algust. Viimasel ajal on aga paljudes maades hakatud neoliitikumi alguseks pidama üleminekut viljelusmajandusele. Neoliitikumile ülemineku tunnused: Lihvitud kiviriistade valmistamine Keraamika kasutuselevõtt Üleminek viljelusmajandusele Viljelusmajanduse tekkepiirkonnad ja viljeluskultuurid Lähis-Ida: nisu ja oder Kagu-Aasia: riis Kesk-Aafrika: durra ja hirss Kesk- ja Lõuna-Ameerika: mais ja uba Hiina: hirss Lähis-Idas arenes viljelusmajandus u. 8500 e.m.a., mujal mõned aastatuhanded hiljem. Karjakasvatus sai senistel andmetel alguse Lähis-Idas, kus kodustati esimese koduloomana lambad umbes 8500 e.m.a. Mõnevõrra hiljem kodustati kitsed. Lammaste ja kitsede kodustamine võis alguse saada spetsialiseerunud jahist nendele loomaliikidele. Aja jooksul õpiti väga hästi tundma nende loomade käitumist ja karjade liikumisi.
Seda on nimetatud ka neoliitiliseks revolutsiooniks. Üleminek tähendas väga olulist hüpet, enam ei sõltunud inimesed loodusandidest, vaid hakkasid ise toitu kasvatama. See tõi kaasa paikse elamisviisi ja rahvaarvu kasvu. Need rühmad olid teatud eelisseisus, neil oli kogu aeg toitu. 8500 eKr toimis Lähis-Idas nisu ja odra kasvatamine, Kagu-Aasias oli riis, Hiina alal hirss, Kesk-Ameerika on maisihulluses, Kesk-Aafrika kodustas hirsi kohaliku sugulase durra. Taimed, mida kodustati pidid: o Kõlbama süüa o Andma palju vilja o Kergelt kogutav (?) Selliste taimede kogustamine võimaldab palju tagavara koguda. Tõenäoliselt leiti metsalagenditelt ala, kus vili hästi kasvas ja puhastati ära. Kodustati (neandertaallased?) koeri, nemad tegelikult tulid ise inimese juurde, sõbrunes nendega, aitas in jahil jne. Koer on esimene koduloom
annaabi.ee 
