Marat silmis oli norm. Parlamenti pääsesid kõik 10.aug ja 2.sept. sündmuste kangelased:danton,Robespierre,vend Augustin,linnapea petion,marat jt ja üliaktiivne jakobiin Saint-Just.Seadusandliku võimuesinduse uus koosseis kogunes Manège'i istungitesaali 21. septembril 1792. Nimeks sai uus parlament LA CONVENTION (tõlkes: kokkulepe, leping), eestipäraselt KONVENT.Valmy küla all vaenlaste armee taganema, sundis dumouriez.konvent kuulutas Vabariigi.paremal-zirondiinid,vasakull-jakobiinid,soo(Sieyes). Muudeti kalender.nädal Asendati dekaadiga. Uueks tööruumiks sai Tuileries loss.zirondiinide algatatud sõda kulges Edukalt,jakobiinide võimutaotlust ei võeta enam tõsiselt. Kuninga nõbu Philippe d'Orleans, Soovis olla kodanik Philippe Egalite.PR väed okupeerisid Belgia ja mitmed Lääne- Sak linnad Konvent andis käsu seal orjus kaotada
mõõdukad vasakpoolsed ja Mäe rühmitus ehk montanjaarid, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. 1792. aastal oli teovõimetuks muutunud ka senine monarhistlik valitsus ning nii pidi kuningas kokku kutsuma Prantsusmaa esimese kodanliku. Selle juhiks sai Jean-Marie Roland, kes polnud Seadusandliku Kogu liige (võimude lahususe printsiibist lähtuti sel ajal rangelt), sõjaministriks sai aga kindral Charles François Dumouriez, üks ägedamaid sõjapooldajaid. Samas puhkes ka sisevõitlus, kui kuningas keeldus mõningaid abinõusid sissetungi peatamiseks kasutusele võtmast. Ta vallandas ka zirondiinidest ministrid ning pani asemele föjaanid. Markii La Fayette püüdis läbi viia riigipööret, kuid et tal puudus nii rahva kui ka kuninga toetus, siis pidi ta sellest plaanist peagi loobuma. Vasakpoolsemad jõud koondasid aga omakorda jõude, et kriitilises situatsioonis kuningast
sõjas Austriaga andis end vabatahtlikult vaenlasele vangi; vabastati Napoléoni nõudel; kõrges eas osales 1830.a. Juulirevolutsioonis 11 Philippe d'Orléans [fi´lipp dor´lea(n)], Louis Philippe Joseph (1747-1793), nn. Philippe-Égalité Louis XIV noorema venna Orléans'i hertsogi otsene järeltulija; esindas Generaalstaatides aadlit; liitus vabatahtlikult Rahvuskoguga; Konvendi saadikuna toetas pigem zirondiine (tema poeg oli kindral Dumouriez' adjutant); kõigile üllatuseks hääletas Konvendis oma nõbu Louis XVI surmamise poolt, kuigi zirondiinid hääletasid vastu; peale kindral Dumouriez üleminekut austerlaste poole (koos adjutandiga) ta arreteeriti ja giljotineeriti; tema seotust Camille Desmoulins'iga Bastille' vangla vallutamise eel ei ole suudetud tõestada (Camille Desmoulins kutsus rahvast Bastille'd vallutama Palais-Royali sisehoovis paiknevas
ei olnud kujunenud Stalini stiilis tsentraliseeritud parteiaparaati, millesiseselt üks juht võinuks kitsa kildkonna toel enam-vähem kõike määrata. Jakobiinide võimu algus ja Jean-Paul Marat' tapmine Peale zirondiinide väljaheitmist Konvendis ei saavutanud jakobiinid tegelikult selles enamust, kuid Pariisi kommuuni brutaalsest käitumisest ehmunud "Soo" kaldus enamuses siiski neid kui revolutsiooni ainsat pääsemisvõimalust toetama. Olukord rindel oli toone üpris ärev, kuna kindral Dumouriez oli rojalistide poole üle läinud ning armee kaotas ühe lahingu teise järel. Ka riigisiseselt olid asjad väga pinevad: Vendée oli täielikult rojalistlike jõudude käes ning Lõuna- Prantsusmaal valitsesid kümned kohalikud võimukeskused. Jakobiinid pidid nüüd kõik need probleemid võimalikult ruttu lahendama, et oma ainuvõimu õigustada. Tartu 2010 2 Tartu Kunstigümnaasium
sõjas Austriaga andis end vabatahtlikult vaenlasele vangi; vabastati Napoléoni nõudel; kõrges eas osales 1830.a. Juulirevolutsioonis 11 Philippe d’Orléans [fi´lipp dor´lea(n)], Louis Philippe Joseph (1747-1793), nn. Philippe-Égalité – Louis XIV noorema venna Orléans’i hertsogi otsene järeltulija; esindas Generaalstaatides aadlit; liitus vabatahtlikult Rahvuskoguga; Konvendi saadikuna toetas pigem žirondiine (tema poeg oli kindral Dumouriez’ adjutant); kõigile üllatuseks hääletas Konvendis oma nõbu Louis XVI surmamise poolt, kuigi žirondiinid hääletasid vastu; peale kindral Dumouriez üleminekut austerlaste poole (koos adjutandiga) ta arreteeriti ja giljotineeriti; tema seotust Camille Desmoulins’iga Bastille’ vangla vallutamise eel ei ole suudetud tõestada (Camille Desmoulins kutsus rahvast Bastille’d vallutama Palais-Royali sisehoovis paiknevas
ka Pierre Victurnien Vergniaud, Maximin Isnard, Jean-Marie Roland de la Platiere, tema naine Madame Roland, Armand Gensonne, Marguerite-Elie Guadet ja mitmed teised. 1792. aastal oli teovõimetuks muutunud ka senine monarhistlik valitsus ning nii pidi kuningas kokku kutsuma Prantsusmaa esimese kodanliku. Selle juhiks sai Jean-Marie Roland, kes polnud Seadusandliku Kogu liige (võimude lahususe printsiibist lähtuti sel ajal rangelt), sõjaministriks sai aga kindral Charles François Dumouriez, üks ägedamaid sõjapooldajaid. Samal ajal suri ka Saksa-Rooma keiser Leopold II ning troonile saanud Franz II otsustas revolutsioonilise Prantsusmaa vastu sõda alustada. Aprillis 1792 sõda algaski ning prantslased tungisid Belgiasse. Kuid et vägede eesotsas olid aristokraatlikud kindralid, sealhulgas ka La Fayette, siis otsustasid nad peagi pealetungi lõpetada ning alustasid austerlastega läbirääkimisi. Samas tugevnesid Pariisis kuulujutud austerlannast kuninganna Mari
Holland, Hispaania ja Napoli, formaalselt ka Venemaa (kes tegeles aga peamiselt Poola likvideerimisega), lisaks väiksemad saksa riigid. Koalitsiooni põhitegija oli Inglismaa, kes William Pitt juuniori juhtimisel võitles prantslaste vastu esmajärjekorras eesmärgiga hoida kontinendil jõudude tasakaalu. Prantslased saavutasid alul edu, kuid 1793 märtsis puhkes Vendée ülestõus (kontrrevolutsiooniline) ja kindral Dumouriez’ juhitud Prantsuse väed said lüüa ning tõrjuti välja Hollandist. Sõda ja majnduslikud raskused viisid äärmuslike voolude aktiviseerumisele. Suvel 1793 tulid Prantsusmaal võimule jakobiinid eesotsas Maximilien Robespierre’ga. Algas terror, mis käivitus pärast Marat’ tapmist juulis. Võim Pariisis läks siuliselt kommuuni ja komiteede kätte. Loodi tribunalid. Hukati ca 20 000 inimest + mässude mahasurumisel ca 40 000.
Inglismaa, Holland, Hispaania ja Napoli, formaalselt ka Venemaa (kes tegeles aga peamiselt Poola likvideerimisega), lisaks väiksemad saksa riigid. Koalitsiooni põhitegija oli Inglismaa, kes William Pitt juuniori juhtimisel võitles prantslaste vastu esmajärjekorras eesmärgiga hoida kontinendil jõudude tasakaalu. Prantslased saavutasid alul edu, kuid 1793 märtsis puhkes Vendée ülestõus (kontrrevolutsiooniline) ja kindral Dumouriez’ juhitud Prantsuse väed said lüüa ning tõrjuti välja Hollandist. Sõda ja majnduslikud raskused viisid äärmuslike voolude aktiviseerumisele. Suvel 1793 tulid Prantsusmaal võimule jakobiinid eesotsas Maximilien Robespierre’ga. Algas terror, mis käivitus pärast Marat’ tapmist juulis. Võim Pariisis läks siuliselt kommuuni ja komiteede kätte. Loodi tribunalid. Hukati ca 20 000 inimest + mässude mahasurumisel ca 40 000.
annaabi.ee 
