b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur. d) Kiiresti võeti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati termomeetriga ettevaatlikult vett ja märgiti vee kõrgeim temperatuur. Protokolliti katse andmed tabelisse. Kasutades katseliselt leitud metalli erisoojusmahtuvust, arvutati Dulong- Petit´ seaduse põhjal metalli ligikaudne aatommass. Katse andmed ja arvutused: Metalli mass m1= 24,1 g= 0,0241 kg Kalorimeetri siseklaasi mass m3= 44,93 g= 0,04493 kg Kalorimeetri siseklaasi mass koos veega m4= 128,88 g= 0,12888 kg Vee mass kalorimeetris m2= m4 m3= 0,12888- 0,04493= 0,08395 kg Metalli temperatuur keevas vees 100oC
3) Kuna antav ja saadav soojuse hulk on võrdsed, siis q1 = q2 + q3 q1 = 409,73 + 64,13= 473.866 J 4) Leiame metalli erisoojusmahtuvuse cmetall asenduste teel järgnevast võrrandist: q1 = m1 ∙ c ∙ (100 – t2) J q1 cmetall = m1 +( 100−t 2) 473,86 cmetall = 0,028∗(100−22) =216,96 −1 −1 KG K 5) Leiame metalli aatommassi kasutades Dulong-Petit’ seadust: Aatommass ∙ erisoojusmahtuvus ≈ 26 000 26000 Aatommass ≈ erisoojusmahtuvus 26000 Aatommass ≈ 216,96 ≈ 119.8 Tulemus: Katses leiti metalli erisoojusmahtuvuse kaudu selle aatommass, milleks on 119.8. Järeldused: Arvutuste järgi on aatommass 119, mis ei ole realistlik mass metallile. Lähedaseim aatommassiga aine on ununoktium, kuid see ei ole metall. Vead võisid tulla sellest,
1378,699 c metall = 2,30356 598,50 J K-1kg-1 5. Leiame metalli aatommass Dulgon-Petit' seadust ksutades: aatommass erisojusmahtuvus 26 000 aatommass 598,50 J K kg 26 000 -1 -1 26000 aatommass = 598,50 43,442 Tulemused & Järeldused Katse näitab, et metalli aatommassi on lihtne leida katseliselt erisoojusmahtuvuse kaudu (ehk Dulong-Petit seadus). Erisoojusmahtuvust kasutades on metalli ligikaudne aatommass 43,442. Kõige lähem aatommassilt on skandii (Sc), mille aatommass on 45 (44,96). Metalli välimuse põhjal ütleks, et tegu võiks olla iga mettaliga iseloomustatud hõbedad värviga (ehk Sc soobib ka) või ka mitme metalli sulam. Kuna kasutatav metall jäi katse alguses määramata, siis ei saa leida ka katses tehtud viga, aga katse viga võiks tuleneda temperatuuri
3. Keeduklaasi saadav soojushulk: q3=m3c(t1-t2) 3 Q3=0,0452*0,80*10 *(23-32) 4. Kuna antav ja saadud soojushulgad onvõrdsad, siis: Q1=Q2+Q3 5. Leiame metalli erisoojusmahtuvuse Cmetall asenduse teel punkt 1 all toodud võrrandist: m1* Cmetall *(100 t2)= I Q1+Q2 I => Cmetall = I Q1+Q2 I / ( (100 t2)* m1) Cmetall =I -(325,44+3470,604) I /( (100-32)*0,0302) Cmetall= 1848,18 (J/(kg*K)) 6. Leiame metalli aatommassi Dulong-Petit seaduse järgi Tulemus : Mmetall= 26000/ 1848,18 = 14,06 Järeldused: Metalli, mille aatommass on 14,06 ei ole olemas. Katse ei ole õnnestunud. Põhjuseks võib olla mõõtmise viga või braakiga termomeeter. Töö nr.3 Keemilise reaktsiooni kiiruse sõltuvus muutuvast kontsentratsioonist ja muutuvast temperatuurist. Katse 1(a) Töö vahendid: 8 katseklaasi, sekundimeeter. Töö reaktiivid: Väävelhappe (2% lahus), Na2S203 (2% lahus)
Paljud tema tööd leidsid tunnustuse alles Karlsruhe kongressil (1860).Humphry DAVY(1778 1829) Inglise keemik ja füüsik, Londoni Kuningliku Seltsi liige (1803-st, president 1820-27). Uuris elektrivoolu toimet keemil. ühenditesse, üks elektrokeemia rajajaid.- Avastas ja eraldas (1807- 08) elektrolüütiliselt Na, K, Mg, Ca, Ba, Sr (osaliselt amalgaamide kujul). Üks element boori avastajaid. Tõestas (1810), et kloor on element.- N2O: koostis ja valuvaigistav toime.- Esitas (sõltumatult Dulong´ist, 1815) hapete vesinikteooria.- Konstrueeris ohutu kaevanduslambi "Davy lamp", 1815).- Avastas Pt ja Pd katalüütilise toime, sai esimesena Pt-musta. Jöns Jacob BERZELIUS (1779 - 1848) Rootsi keemik ja mineraloog, XIX saj. keemiateaduse erudeeritumaid ja autoriteetsemaid esindajaid. Rootsi Kuningliku TA liige (president 1810- 18). Tegeles oma aja üldkeemia kõigi probleemidega. Kontrollis ja tõestas (1810-1816) nii koostise püsivuse kui kordsete suhete seadust anorg
spektris. 1814 George Stephenson ehitab esimese praktikas kasutatava auruveduri. 1815 Biot näitab, et orgaaniliste ainete lahused pööravad polariseeritud valgust. 1815 David Brewster näitab, et peegeldumine polariseerib valgust. 1816 Brewster leiutab uuesti kaleidoskoobi. Seade oli tuntud juba vanadele kreeklastele. 1817 Young väidab, et valgus on ristlaine. 1817 Pelletier ja Caventier saavad puhast klorofülli. 1818 Dulong ja Petit avastavad, et aatommass ja erisoojusmahtuvus on seotud. 1820 Hans Christian Oersted avastab, et elektrivool mõjutab kompassinõela. 1820 Nädal pärast Oerstedi avastust defineerib André-Marie Ampere parema käe (kruvi) reegli. 1821 Thomas Johann Seebeck avastab termoelektri. 1821 Faraday ehitab elektrimootori. 1822 Nicephore Niepce valmistab esimese foto. 1822 Fourier väidab, et teaduslikes võrrandites peavad ka ühikud
∂U ∂T = ∂3RT ∂T =3 R≈25,12 J mol⋅K . Seda seost nimetatakse ka Dulong-Petit' seaduseks – tegemist on katselise seadusega. Nagu täpsemad katsed näitavad, ei ole kristalli moolsoojus päris konstantne, vaid sõltub temperatuurist (eriti madalamatel temperatuuridel), seda sõltuvust kirjeldab joonisel .. toodud graafik. 3.6. Vedelikud. Pindpinevusjõud. Kapilaarsus Röntgeniuuringud kinnitavad, et vedelikes eksisteerib nn lähiskord – lähimad molekulid paiknevad üksteise suhtes enam-vähem korrapäraselt, kui kaugemate molekulide suhtes korrapära puudub,
annaabi.ee 
