Näiteks Veneetsias, kus Markuse kiriku kapellist oli saanud linna jõukuse, võimu ja sõltumatuse sümbol. Kontsert tähendas algselt kaasmängu, mitte muusikaettekannet, nagu me tänapäeval tunneme . Esinduslikku pilliansambli koosseisu võisid kuuluda ka lauljad. Barokiajastul peaks eristama vähemalt kolme stiili, mis võivad omavahel ka seguneda: 1. vana e. kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi 2. kammerstiil sooloaariate ja duettidega, teosed soolopillidele ja väikestele ansamblitele, mis jätkasid seltskondliku musitseerimise traditsioone. 3. teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem. Rõhutatult tundeline, mis kujunes varases ooperis, ent võeti üle ka kirikumuusikas. Juba hilisrenessansi heliloojad pidasid oluliseks väljendada muusikas ja tekstis erinevaid hingeseisundeid, eriti valu, kannatust, igatsust. Harmooniavallas oli 17. sajandi suurimaks eeskujuks Claudio Monteverdi. Ooperi sünd.
evangelistide Johannese ja Matteuse järgi. Passioone esitati aastas üks kord- suurel reedel. Passioonide teemaks Kristuse kannatused ning neid kanti ette kannatusnädalal. Tuntumaid passioone on Johann Sebastian Bachi "Matteuse passioon" ja "Johannese passioon". Bachi teine peateos on tema hiiglaslik Missa h-moll. Missa h-moll, milles traditsioonilse missatsükli tekst on jagatud 24 osaks, sisaldab vaheldumisi aariate ja duettidega meisterlikke koorifuugasid. See on monument kogu barkoajastu kiriklikule vokaalkunstile. " Jõuluoratoorium" Ta suutis ühendada mitme varasema saksa orelikoolkonnastiilid ja iis täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid. Oreliteos tokaata d-moll on üks tuntumaid. Bachi klaviirimuusika on loodud Köthenis.Sinna alla kuuluvad 2-3 häälsed inventsioonid, väikesed prelüüdid ja fuugad, "Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik"
Erakordse kunstilise väärtusega on Saare armastus- ja loodusluulele kirjutatud soololaulud. Neis ta ei kasuta rahvaviise, küll aga rahvamuusikale väga lähedasi intonatsioone. Võrratu meistrina suudab ta muusikas kajastada luule elamuslikke varjundeid ja koondada neid haaravaks kunstiliseks elamuseks. 1928. a. ilmusid Saare "Viis soololaulu". See oli väga heal tasemel kogumik ja sellele langes osaks palju head kriitikat. Saare soololaulude hulk koos mõningate duettidega ulatub ligi kahesajani. Trükis ilmunud lüürilistest soololauludest olgu veel nimetatud : "Mis see oli"(1908.a.) "Üle vee" "Sa oled õrn ja üllas" "Sügisene lilleke" "Sinilillekesed" "Üksi" "Päike ja vari" "Tuulehõlmas, luulehõlmas" ja "Minu viimne laul"(1933. a.). Kahekümnendaist aastaist ja kolmekümnendate aastate esimesest poolest on pärit ka suurem osa Saare parimatest koorilauludest. Ja neid on palju. Tekstideks kasutab ta
tavaliselt lihtne koguduselaulu sissejuhatus, mida iga organist peab oskama improviseerida. Bachi prelüüdid on aga sageli ulatuslikud koraalifantaasiad, eredad karakterpalad koraali teemadel, kus muus. iseloomu määrab koraali tekst. Tähtsaim kogumik "Oreliraamatuke". "Hästitempereeritud klaviir" sisaldab 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Fuugad enamik tema kontsertlikest oreliteostest sisaldab fuugasid. Vaheldumisi aariate ja duettidega sisaldab fuugasid ka tema teine peateos Missa h-moll. Elu lõpul kirjutas ta teoseid, mida võiks käsitseda tema kompositsioonitehnika omapärase monumendina. Viimased neist on kaks kammermuus.tsüklit "Muus.line ohver" ja"Fuugakunst", mõlema aluseks on kogu tsükli ulatuses üksainus põhiteema, mid aon püütud võimalikult mitmekülgselt ära kasutada. "Fuugakunst" on omalaadne tippteos, mis lõpetab Mad.maade koolkonnaga alanud polüfooniakunsti kõrgaja
("Ein feste Burg ist unser Gott, BWV 80 ("Üks kindel linn ja varjupaik")). 8 Missa h-moll. Matteuse passiooni kõrval teine suurteos. Kirjutas seda oma elutöö kokkuvõttena. Kahetunnine teos. Missa pidi oma terviklikku ettekannet ootama ligi sajand. Missa h-moll, milles traditsioonilise missatsükli tekst on jagatud 24-ks osaks, sisadab vaheldumisi aariate ja duettidega meisterlikke koorifuugasid. See on otsekui monument kogu barokiajastu kiriklikule vokaalkunstile. 20 ilmalikku kantaati, sealhulgas: "Kohvikantaat", BWV 211; koomiline stseen pereisa tulutust võitlusest oma tütrer kohvijoomisega. "Talupojakantaat", BWV 212. rahvalike meloodiate ja murdekeelse tekstiga lustlik tervitus ühele õukonnaametnikule. Neid lõi Bach pidulke sündmuste tähistamiseks Leipzigi ülikoolis ja Toomakoolis või tähtsamate linnakodamike auks.
soololaulud. Neis ta ei kasuta rahvaviise, küll aga rahvamuusikale väga lähedasi intonatsioone. Võrratu meistrina suudab ta muusikas kajastada luule elamuslikke varjundeid ja koondada neid haaravaks kunstiliseks elamuseks. 1928. a. ilmusid Saare "Viis soololaulu". See oli väga heal tasemel kogumik ja sellele 21 langes osaks palju head kriitikat. Saare soololaulude hulk koos mõningate duettidega ulatub ligi kahesajani. Trükis ilmunud lüürilistest soololauludest olgu veel nimetatud : "Mis see oli"(1908.a.) "Üle vee" "Sa oled õrn ja üllas" "Sügisene lilleke" "Sinilillekesed" "Üksi" "Päike ja vari" "Tuulehõlmas, luulehõlmas" ja "Minu viimne laul"(1933. a.). Kahekümnendaist aastaist ja kolmekümnendate aastate esimesest poolest on pärit ka suurem osa Saare parimatest koorilauludest. Ja neid on palju. Tekstideks kasutab ta kõige
annaabi.ee 
