Marxi sõnade järgi suurima välise õitsenguni. See väljendus eripärastes majanduse, ühiskonna ja kultuuri muutustes, mis peale Mandri-Kreeka hõlmasid ka Itaaliat, Egiptust, Nuubiat ja Indiat ning avaldasid mõju isegi Musta mere rannikualadel ja Hiinas. Hellensim hõlmas kogu vanaaja maailma ning tema järelmõjud ilmnesid veel Bütsantsi ajalgi. Hellensimi uurimisaega on tegelenud väga palju silmapaistvaid ajaloolasi sealhulgas J. G. Droysen, U. Wilcken, M. Rostovtsev, W. Tarn, H. Bengtson ja A. Ranovits. Nad kõik on rakendanud erinevaid meetodeid ja lähtunud eri teaduskäsitustest, seetõttu on nad jõudnud üksteisest erinevate tulemusteni. Hellenism oli Kreeka ja Idamaade ühiskonnakorralduse uus ajajärk. Väljapääsu kriisist otsisid Makedoonia mõjukad ringkonnad Aleksander Suure juhtimisel võõraid maid ja majanduspiirkondi vallutades.
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil
ja koonerdamise vahel jne. *Äärmused tekitavad paratamatult tüki *Ta tahtis et rikaste eesõigusi piirataks(Ateena riigikorda Soloni ajal) 6.Hellenism: mõiste tähendus ja avaldumisvormid. Termini hellenism võttis kasutusele J. G. Droysen XIX sajandi alguses, mis tähendas orjandusliku antiikühiskonnaperioodi. Hellenismiperiood algas Makedoonia kuninga Aleksander Suure vallutusretkega 338. eKr ja lõppes 30. eKr Augustuse ainuvalitsejaks saamisega või Egiptuse kui viimase hellenistliku riigi alistumisega Roomale. Periklese ajal oli olnud Hellase sisemise õitsengu kõrgaeg, hellenismi ajal jõudis Kreeka K. Marxi sõnade järgi suurima välise õitsenguni
Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. 11. Kirelda Vanakreeka kultuuri hellenistlikku perioodi. ( nimetuse teke, erinevus eelnevatest perioodidest, ehitised, maailmaimed) J. G. Droysen võttis termini ,,hellenism" kasutusele XIX saj. alguses tähenduses ,,orjandusliku antiikühiskonna periood", mis algas Makedoonia Aleksandri (Suure) vallutustega (334. e. Kr.) ja lõppes 31/30 e. Kr Hellenistlikul ajajärgul domineerisid kreeka arhitektuuris joonia ja korintose stiil. Tekkisid ka mitmed stiilide segud, mille näiteks on komposiitkapiteel. See kapiteel on sarnane nii joonia kui ka korintose stiiliga. Mõõtmetelt olid ehitised sageli
teadustega? Kui keegi ütleb, et teadus on just loodusteadus, siis on see pisut petlik. Siin defineeritakse, mitte ei uurita. Juhul, kui ajalugu on teadus, siis füüsika seda ei ole.15 Kui ajalugu ei uuri üldist ja ajaloolased seda siiski uurivad — kas seda peab keelama?16 2.2 Mõistmine Kui osa autoreid rääkisid, et ajalugu on seotud millega iganes, siis tekkisid ka teised, kes väitsid, et ajalugu on seotud mõistmisega. Droysen oli neist üks esimesi. Ta väitis, et võimalikud on kolm mõistmise viisi: 1. Jumal, 2. loodus, 3. ajalugu. 14 Tunnetusteoreetiliselt (EL) 15 Noh, kuivõrd füüsika teadus-olemises ei saa kahelda, siis järelikult ajalugu seda ei ole. (M) 16 See on valesti esitatud küsimus. Oma tegevust võib ju korraldada ka sõltuvalt sellest, kes tahetakse olla. See, kas ajaloolane uurib üldist ning see, kas ta peab seda uurima, on siiski erinevad küsimused
annaabi.ee 
