tagarataste Ühe külje ratastel on pöörlemissageduste suurem haardetegur erinevuse järgi ( kurvi kui teise külje ratastel sisepoolne ratas pöörleb võrreldakse parema välimisest rattast ratta libisemist vasaku aeglasemalt) rattaga ABS- pidurite üldtööpõhimõte Ratta blokeerumisel vähendatakse pidurdusrõhku Juhtplokk ehk aju juhib pidurivedeliku drosseldamist Pöörlemissageduse andur annab teate ajule Pidurdamise algus Peasilindris tekitatud pidurdusrõhk kandub läbi sisselaskeklapi, mis on pingestamata olekus avatud, rataste töösilindritele Väljalaskeklapp, mis pingestamata olekus on suletud, pidurivedelikku tagasi ei lase Ratta pöörlemissagedus väheneb kuni blokeerumiseni Ratas blokeerub rõhu hoidmine Blokeerimisohu
Ebasümmeetriline haardumine. Ühe külje ratastel on suurem haardetegur kui teise külje ratastel. Ühe külje rataste libisemist võrreldakse teise külje omadega. ABS- pidurite üldtööpõhimõte Pöörlemissageduse Juhtplokk ehk andur "aju" juhib pidurivedeliku Ratta drosseldamist. blokeerumisel vähendatakse pidurdusrõhku Elektroonika Hüdraulika Rattapidurid Drossel Piduripedaal ja peasilinder 6 ProDiags ABS- süsteemi töötamine Tööpõhimõte:
vdp = lt , c 2 = 2h + c12 = - 2(h1 - h2 ) Düüsiks nimetatakse muutuva ristlõikega kanalit mille läbimisel termodünaamilise keha voolus kiireneb. c 2 > c1 ja p 2 < p1 . Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 < c1 ja p 2 > p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 33. Termodünaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rõhu vähendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rõhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus. 37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme mõiste. 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3. Isohoorne põlemine 4) 3.-4. Gaaside adiabaatiline paisumine (lükkavad silindrit) 5) 4.-1
1 Düüsiks nimetatakse muutuva ristlõikega kanalit mille läbimisel termodünaamilise keha voolus kiireneb. c 2 c1 ja p 2 p1 . Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 c1 ja p2 p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 33. Termodünaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rõhu vähendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rõhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus. 37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme mõiste. 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3. Isohoorne põlemine 4) 3.-4. Gaaside adiabaatiline paisumine (lükkavad silindrit) 5) 4.-1
muutumatuks (jäävaks), järelikult kanali osadele, mis paiknevad küllalt kaugel kõige kitsamast kohast saame rakendada isotermilise protsessi võrrandit (vt. p.5.7.). Kiiruse suurenemine kitsenevas osas toimub entalpia vähenemise arvel, kusjuures temperatuur siin langeb ja toimub ka järsk rõhu langus. Peale kitsenemist gaasi kineetiline energia muundub soojuseks ja temperatuur taastab oma esialgse väärtuse, rõhk jääb aga endiselt madalaks. Drosseldamist kui kasulikku protsessi kasutatakse gaasi või auru rõhu alandamiseks reduktori klappides, gaasi-ja aurujõumasinate võimsuse reguleerimisel. Eelpool toodud teoreetilised seisukohad gaaside voolamisel on tähtsad ka tuleohutuse tagamise seisukohalt. Paljud ettevõtted kasutavad plahvatusohtlikke gaase, tehnoloogiliste mahutite jm seadmete avariide korral tekib gaasi leke, mis võib moodustada suuremahulise plahvatava segu 7.5. Laval´i düüs.
Kütusekulu reguleeritakse gaasi drosseldamisega spetsiaalsetes reguleerimisorganites (reguleerimisklappides), mis asetsevad gaasitorudel enne põleteid. Vedelkütuse (masuut, põlevkiviõli jt.) põletamisel toimub kütuse etteandmine jällegi rõhuenergia arvel, mis saadakse kütusepumpadega. Kuigi pumpade tootlikkust võib reguleerida mitmel viisil, kasutatakse kõige sagedamini lihtsaimat (ja kõige vähem ökonoomsemat) reguleerimisviisi kütuse drosseldamist reguleerimisklapis. 64 Keerulisem on kütuse etteande reguleerimine tahke kütuse põletamisel, kus on vaja kasutada erineva tööpõhimõttega ja konstruktsiooniga kütusesöötureid. Tahke kütuse andmiseks veskisse kasutatakse ketas-, lint- ja kraapsöötureid. Tolmkütuse andmiseks põletisse kasutatakse tigu- ja tiiviksöötjaid. Vaatamata loetletud sööturite
annaabi.ee 
