Droonid -------- Ajalugu • Sõiduk, millel puudub piloot ehk see töötab iseseisvalt või kaugjuhtimisega. • Esimene mehitamata õhusõiduk 1849. • Esimesed tänapäeva droonid 1960. • Suurem läbimurre droonitööstuses saabus 1990. aastatel. • 1994. aastal tegi esmalennu kõige kuulsam ja edukam USA hävitusdroon Predator. KuulsaIm ja edukaIm USA hävitusdroon Predator Tehnilised parameetrid • Kaalu järgi jagunevad droonid 5 rühma. • Lennu kestuse ja ulatuse järgi jaotatakse droonid 3 klassi. • Lennukõrguse järgi jaotatakse droonid 3 rühma. • Drooni juhib arvuti, piloot vaid ütleb arvutile, mida teha ning masin otsusatab, kuidas seda teha. • Tänapäeva droonidel kasutatakse elektri- ja kolbmootoreid. • Droone kasutatakse erinevatel aladel. Global Hawk, mille kaaluks on 11 tonni Dragon Eye, mille kaaluks on ainult 2 kg ABRAHAM KAREM
Droonid Tim Mattias Juksaar Mis on droon? Droon on mehitamata õhusõiduk, mida juhib inimene kaugjuhtimispuldiga. Viisteist aastat tagasi olid droonid kättesaadavad ainult politseile ja teistele tähtsatele ametitele ja need maksid palju. Tänapäevaks on tulnud juurde väga palju droone tootvaid ettevõtteid ja praegu on droonid kättesaadavad kõigele. Seoses droonide kasutajate arvu suurenemisega on tehtud ka reeglid, millest peab drooni lennutades kinni pidama. Praegu on juhtivad droonitootjad DJI, Parrot, Yuneec ja Syma. Erinevad drooniliigid Droone on palju ja palju on ka liike. Alguses seostati drooni 4 rootoriga mehitamata õhusõidukiga, aga ettevõte nimega Parrot viis asja uuele tasemele ja hakkas tootma maadroone. Siis hakkasid turule tulema ka kolme, kuue, kaheksa ja ka kümne rootoriga droonid.
Droone kasutatakse palju ründe kui ka luureotstarbel, kuid palju on hakanud droone kasutama ka tava inimesed, põllumajanduses rakendatakse droone põldude väetamiseks või pestitsiidide ja herbitsiidide laotamiseks, saab kontrollida kiirteede olukordasid, puhastada elektriliine, droone saab kasutada ka ajutiselt telekommunikatsiooni taastamiseks ning uudisteagentuuride jaoks video- ja pildimaterjali kogumiseks ohtlikest piirkondadest, uuema aja droonid on lausa suutelised tuvastama lõhkemata miine ja muid lõhkeseadeldisi, mõnedel mehitama õhusõidukitel on isegi soojus allika tajuvus mis tuleb kasuks kadunud inimeste otsingul, või lihtsalt teha ilusaid pilte ja videoid. 3 Põhiosa Idee kasutada mehitamata õhusõidukeid sõjategevuses on pea sama vana kui lennundus ise. Kuigi kuumaõhupallid ei vasta üldse drooni
Elektromagnetkiirguse lainepikkuste skaala, mõõtmised spektris. Spektraalsed signatuurid. Lahutusvõime ehk resolutsioon. Ajaline lahtusvõime. Kosmilise kaugseire aparatuur (passiivsed skannersüsteemid, Aktiivsed süsteemid. Satelliidipilt kui teatud füüsikalise mõõtmise tulemus. Olulisemad skannersüsteemid (Landsat, SPOT, MODIS, IKONOS jne). Kaugseirepiltide analüüs. Kaugseire põhiülesanded. Kaugseire võimalikud rakendused maastikuökoloogias ja seires. Lidari rakendused. Droonid maastikuökoloogias. Süsiniku aineringe. Lämmastiku aineringe. Lämmastiku globaalne aineringe. Loodusteadustes tähistavad aineringed ehk biogeokeemiįised tsüklid elementide, keemiĮiste ühendite ning mitmesuguste ainevormide ļiikumisteid biosfääris ja geosfäärides (atmosfääņ hüdrosfäär ja litosfäär ehk maakoor), ühendades need terviklikuks süsteemiks. Iga selline tsükkeļ on korduv muutuste seeria, mis algab teatud punktist ja ka 1õpeb seal.
annaabi.ee 
