Vanemate majade puhul sobib vundamendi hüdroisolatsiooni parandamiseks pigitamine, kruntimine, kruntimine või lausa savimattidega katmine. Halb pole ka tänapäevane mummuline pruunikas isoleerkate Lihtsamaks vahendiks pinnasevee vastu on rajada Drenaazisüsteem.Uuel majal tuleb see teha kohe vanemal aga tähendab see mahuikaid vendamendi ümbruse lahtikaevamine tõid. Drenaaz tõmbab põhjavee maja ümber madalaks ning vundamendi ümber moodustub kuiv lehter. Samas pole tema sõnul drenaazist pikalt tolku, kui hoonenurkades puuduvad kaevud, kust kaudu saab korda aastas süsteemi kontrollida ja vajadusel puhastada. Mitmesugused torutooted müüva Uponor Eesti OÜ müügidirektor Aivar Sigur peab maja ehitamisel drenaazi pealt kokku hoidmist rumalaks ja lühinägelikuks. Hiljemate niiskuskahjustuste likvideerimine tuleb mitu korda kallim. Drenaaz ja sajuveesüsteem ümber maja on kaks ise asja, neid maja juures kokku
vajalik kasutada nii füüsikaliselt kui ka keemiliselt vastupidavaid materjale. [2] 1.2. Niiskuse liigid Niiskust rääkides eristatkse kolme eri liiki: · Mittesurveline vesi · Surveline vesi · Pinnase niiskus. 1.3. Mittesurveline vesi Mittesurvelise vee all mõistetakse tilga või vedelal kujul olevat vett mis ei tekita konstruktsioonile välissurvet. Vettsiduva pinnase näiteks savi puhul piisab lihtsast drenaazist, et niiskus konstruktsioonist eemale juhtida. Kui aga drenaaz puudub võib tekkida taldmiku piirkonnas hüdrostaatiline surve mis omakorda tähendab, et tegemist on survelise veega. [2] 1.4. Surveline vesi Survelise vee all mõistetakse vett mis on alaliselt või ajutiselt jäänud seisma vundamendi küljele või vahetult vundamendi alla, tekidades survet. Eriti ohtlikuks muutub see, aga maapinna külmumisel mille tagajärjel vesi jäätub ja surve vundmendile suureneb. [2] 1.5
Milleks on pressimine vajalik? Kirjelda juustude pressimist. Pressimist kasutatakse kõvade ja poolkõvade laabijuustude valmistamisel. Pressimine on vajalik juustutera liitmisel monoliidiks ja teradevahelise vadaku täiendavaks eraldamiseks. Pressitakse kas grupiviisiliselt vertikaalsetes ja horisontaalsetes riiulpressides või individuaalselt tunnel ja automaatsetes pressimisliinides. Pressimise efektiivsus sõltub rõhust, kestusest, vadaku drenaazist, juustumassi ja ruumi temperatuurist. Rõhk oleneb mõõtmetest, massist ja veesisaldusest, mida rohkem on sidumata vett, seda kergemini see eraldub. Pehmed juustud pressuvad ise, neid peab pöörama. Kõvasid juuste pressitakse surve all, rõhul 15-25 kg ühe juustu kg kohta, 1,5-4 tunni jooksul. 33. Miks ei tohi pressimise ajal ruumi temperatuur olla liiga madal? Pressimise ajal ei tohi temp olla liiga madal, sest jätkub piimhappeline käärimine
temperatuur 16-20C. Kõrgemal temperatuuril eraldub vadak paremini aeg sõltub suurusest ja kõvadusest peale pressimist tuleb määrata pH (soolamisele suunamisel peab EDAMi ph olema 5,2-5,4, 35 Th peale pressimist tuleb kaaluda. Juustu pressitakse kas grupiviisiliselt vertikaalsetes ja horisontaalsetes riiulpressides või individuaalselt tunnel-ja automaatsetes pressimisliinides. Efektiivsus sõltub rõhust, kestvusest, vadaku drenaazist, juustumassi ja ruumi temperatuurist. Mida rohkem sidumata vett, seda raskemini see eraldub, seda halvemini tiheneb juustukoorik ja seda suuremat rõhku tuleb rakendada. 11. Miks ei tohi pressimise ajal ruumi temperatuur olla liiga madal? Kuna pressimise ajal jätkub piimhappeline käärimine. Optimaalne temp. 16 18 0 C. 12. Juustude soolamise viisid. Missugune on soolvee optimaalne kontsentratsioon ja temperatuur?
Hiinas õitsesid põllunduslikud kultuurid hiljemalt 8000 eKr. Esimestel põlluharijatel oli seal valida paljude potentsiaalsete kodustatavate taimede vahel. Peamiseks teraviljaks Aasias oli riis. Selle täpne kodustamise aeg pole teada. 5000 eKr kasvatati seda Tais. Arvatavasti u samal ajal ka Hiinas. Laiemalt levis riisi kasvatamine Hiinas 3000 eKr Longshanoid kultuuriga. Uus Guineas jälgi metsaraiest ja drenaazist (7000 eKr). Taro ja jamsi kasvatamine algas u 4000 eKr. 1965. a. kaevas Chester Gorman Spirit Cave Tais. Koobas asub väikese jõe ääres. Leiti mitmete taimeliikide jäänuseid (uba, hernes, pipar, hiina vesikastan, beetliseemneid, pudelkõrvitsa ja kurgi tükid). C14 dateering: 90006000 eKr. Mõnesid neist taimedest ei olnud võimalik eristada nende metsikutest liigikaaslastest, ent mõned (kõrvits, beetliseemned ja vesikastan) olid juba kodustatud. Nende taimede nii varane kodustamine