rakendamise edukus oleneb õpetaja oskusest jälgida muutusi lapse käitumises. Õpilaste distsiplineerimise metoodika rajaneb biheivoristliku tasustamise põhimõttel, s. t. õpilase käitumise kontrollimine väliselt. Lapse sisemine huvi jääb tahaplaanile, mistõttu peaks neid meetodeid kasutama kui ajutisi abivahendeid ülekäte läinud õpilaste distsiplineerimiseks. Rudolf Dreikursi metoodika on seisukohal, et probleemne käitumine on tingitud perekondlikust kasvatusstiilist ja tuleneb konkreetsemalt vanemate liigsetest ootustest laste arengule või viimaste ülekaitstusest ( Dreikurs 1968; Dreikurs et al. 1982). Mõlemal juhul kujuneb lastel kindlusetuse ja ebaadekvaatsuse tunne. Probleemi lahendamiseks tuleb õpetajal välja selgitada probleemse käitumise motiiv: jälgida laste käitumist, diagnoosida.
(Võivad esineda neurobioloogilise taustaga käitumishäired) Probleemne käitumine. Dreikurs (1982): Käitumine on suunatud konkreetsele eesmärgile Üldiseks eesmärgiks on kuuluda sotsiaalsesse rühma/klassi vahendid ei pruugi olla normile vastavad, aga üldeesmärk olla klassi liige Eesmärk on käitumise ajandiks. (Käitumise taga olev aktiivne jõud, ka siis kui laps ise seda ei teadvusta.) Laste probleemse käitumise eesmärgid (Dreikursi järgi) - need on ära seostanud koduse kasvatusstiiliga: Tähelepanu Ma ei ole küll suurepärane, aga vähemalt ei saa minust mööda vaadata. Siin ei ole midagi sellist, mis võiks otseselt õpetajat provotseerida häirimine, reeglitest kerge üleastumine, et saavutada tähelepanu (kas kaaslaste v õpetaja) Suurem mõjuvõim Ma ei pruugi küll olla võitja, aga vähemat saan inimestele näidata, et nad ei suuda mind alla suruda /Vähemalt on keegi,
jõuda selgusele tema käitumise võimalikes põhjustes. 2) Ebasobivat käitumist põhjustavad faktorid tuleb kõrvaldada. 3) Seejärel rakendatakse mitmesuguseid psühholoogilisi konsultatsioonimeetodeid probleemselt käituva õpilase väärastunud eneseteadvuse ja hoiakute ning komplekside kõrvaldamiseks. 8. Nimetage tuntumad psühholoogilised konsultatsioonimetoodikad probleemse käitumise ületamiseks. 1) Dreikursi metoodika probleemse käitumise eesmärkide väljaselgitamiseks. (R. Dreikursi järgi on probleemne käitumine tingitud perekondlikust kasvatusstiilist, mis põhjustab lastel ebakindlustunde ja kohanemisraskused. Käitumises ilmneb see: 1) ülemäärane tähelepanu otsimisena, 2) suurema mõjuvõimu otsingutena, 3) kättemaksu taotlustena või 4) enda abituna näitamisena (saamaks hüvede või suurema tähelepanu osaliseks)
või emotsionaalses kohanemises. Probleemset käitumist esineb kõige sagedamini riskiperekondadest pärit lastel. Ka kool võib põhjustada probleemset käitumist.probleemse käitumise ületamiseks tuleb õpetajal selgusele jõuda selle võimalikes põhjustes ja seejärel rakendada psühholoogilist konsultatsioonimetoodikat õpilase väärastunud eneseteadvuse ning hoiakute ja komplekside kõrvaldamiseks. Dreikursi metoodika probleemse käitumise eesmärkide väljaselgitamiseks rajaneb hüpoteesil, et laste ebaadekvaatne kasvatus kutsub neis esile kas alateadliku tähelepanu- või suurema mõjuvõimu otsingud, kättemaksusoovi või hoopis abitustunde. Ebaadekvaatse käitumise ületamiseks tuleb esmajoones välja selgitada, milline neljast ajendist seda põhjustab ning siis alustada õpilasega konsultatsioone, aitamaks tal mõista oma käitumise tagapõhja
selle õpilasega. Ta sai tähelepanu, mida ta jahtis, ehkki põgusalt. Oma uurimuses klassikäitumisest ja dünaamikast arutleb Rudolf Dreikurs koos kolleegidega Ma andsin endast lühiajaliselt parima, et hoida (1982) sellise käitumise üle lapse eesmärkide suhtes antud sotsiaalses kontekstis. Dreikursi tähelepanukese õppetööl, pöörates tema „teisestele Isiklik „loogika“ käitumisviisidele“ minimaalset tähelepanu. Tähelepanu!
annaabi.ee 
