kihiastang) järsult lõunasse pöörab. Mainitud astangul langeb aluspõhi Jõhvi kohal umbes 5 meetri võrra. Astangust põhjas asub soine ja veerikas madalsoomuldade vöönd, kus kasvavad liigveelised lodumetsad, mille asemel on kohati tekkinud kaasikud ning liigveelised soostunud niidud. Astangust lõuna suunas algab aeglaselt tõusev viljakate leostunud kamar- karbonaatmuldade ala, mis pakub soodsaid võimlusi põlluharimiseks. Enne kaevanduste dreeniva mõju algust väljus astangust rida allikaid. Kõige veerikkam neist paiknes praeguse Ida-Viru maakonnavalitsuse loodenurgast vaid paarikümne meetri kaugusel ning oli lähteks ühele Pühajõe lisajõgedest. Just selle allika kohal tekkis astanguservale Jõhvi küla, oletatav tekkeaeg peaks olema I aastatuhande teine pool m.a.j. Joogivesi saadi allikast, põllud aga asusid külast lõunas. Küla arengut soodustas paiknemine muistsel teederistil
Teiseks peab uurima, kui kõrgele tõuseb pinnavesi Vanematel majadel niiskustõkkena kasutatud tambitud savi või bituumenvõõp on nüüdseks tihti kahjustunud. Savikihis on oma töö teinud vihmaussid, bituumenit aga paigaldati nõukogude ajal vahel üsnagi suvaliselt. Väga niisketes piiskondades võib niiskustõkkest ümber müüri üksi väheks jääda. Peale pressiv pinnavesi tungib siis keldrisse hoopis isolerimata põranda kaudu. Kui liivase või muu dreeniva pinnase puhul võib veesurve olla hajus, siis savipinnasesse eshitatud vundament on justkui kausus ja pinnavesi koguneb survestama vundamenti 1,5 meetrit on külmumispiir, millest allpool toimivad sajuveesüsteemid ja drenaaz ka ilma soojustuseta Vanemate majade puhul sobib vundamendi hüdroisolatsiooni parandamiseks pigitamine, kruntimine, kruntimine või lausa savimattidega katmine. Halb pole ka tänapäevane mummuline pruunikas isoleerkate
jusreziimi reguleerivaid erikihte, · muldkeha rajatakse ajutiselt üleujutatavatele aladele, · ületatakse alalisi veekogusid ja voolusänge. 16) Muldkeha ehituses kasutatavad pinnased ja nende paigutus · Kogu laiuses rajada ühtlasest pinnasest · Paigaldada kihtide kaupa · Ebaühtlase pinnase puhul halvemini dreenivad pinnased asetada allapoole, hästi dreenivad pinnased ülespoole · Vanu muldeid laiendada samaväärse või paremini dreeniva pinnasega · Püsikatete korral mulle rajada vähemalt aasta enne katendi ehitamist · Muldkeha nõlvade katmiseks kasutatavad pinnased ei tohi olla halvemini dreenivad kui mulde pinnased 17) Muldkeha ehituse üldetapid · Ettevalmistustööd (teemaa puhastamine, , mahamärkimine, ajutiste juurdesõiduteede ehitamine, veeäravoolu- ja kuivendustööd ning mulde aluse korrastamine) · Muldkeha ehitamisel tuleb eemaldada mättakiht · Rajada veeärajuhtimissüsteemid
sõidutee suunalise kaldega pinnasekihte ja süvendi sügavus jääb alla 12 m, · süvend rajatakse niiskus- ja erosioonikindlatesse kaljupinnastesse ning süvendi sügavus jääb alla 16 m. 16) Muldkeha ehituses kasutatavad pinnased ja nende paigutus · Kogu laiuses rajada ühtlasest pinnasest · Paigaldada kihtide kaupa · Ebaühtlase pinnase puhul halvemini dreenivad pinnased asetada allapoole, hästi dreenivad pinnased ülespoole · Vanu muldeid laiendada samaväärse või paremini dreeniva pinnasega · Püsikatete korral mulde rajada vähemalt aasta enne katendi ehitamist · Muldkeha nõlvade katmiseks kasutatavad pinnased ei tohi olla halvemini dreenivad kui mulde pinnased 17) Muldkeha ehituse üldetapid · Ettevalmistustööd (teemaa puhastamine, , mahamärkimine, ajutiste juurdesõiduteede ehitamine, veeäravoolu- ja kuivendustööd ning mulde aluse korrastamine) · Muldkeha ehitamisel tuleb eemaldada mättakiht · Rajada veeärajuhtimissüsteemid
kaldega kruusa või killustiku alus. Hoonevälise drenaažitoru miinimumkalle on i = 0,5 % (viis millimeetrit kallet ühe meetri toru pikkuse kohta) ja hoonealuse torustiku miinimumkalle on i = 0,8 %. Drenaažitoru kaetakse pealt vähemalt kahekümne sentimeetri ja külgedelt vähemalt 102 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I kümne sentimeetri paksuse dreeniva peenkillustiku või kergkruusa kihiga (8...16 mm). Drenaažitoru mähitakse filterkangasse või kaetakse kangaga kogu toru ümbritsev dreeniv pinnas. Drenaažitorustiku vähemalt igasse teise pöördepunkti paigaldatakse drenaažikaevud, mille kaudu saab torustikku puhastada ja millesse settib ka torusse sattunud liiv ja muu sete. Drenaažitorustikku ei tohi juhtida katuse sadevett ega pinnavett maapinnalt, sest nii hakkab katuselt kokkukogutav vesi või pinnavesi niisutama vundamenti
annaabi.ee 
