rahvas mõtleb, et neil läheb elu raskeks. Nii see ka mõnda aega on, aga majanduse elavnedes peaks kõik taas normaliseeruma. Mõõdukas inflatsioon, ei kahjusta majandust nii palju kui deflatsioon. Deflatsioon on halvem kui inflatsioon, sest mõjutab majandust suuremal määral, viib tarbimise madalseisu ning muudab laenuomanike elu palju raskemaks kui see niigi oli. Deflatsiooni tagajärjed majandusele võivad olla palju drastilisemad kui inflatsioonil, kuigi mõlemad on disinflatsiooni kõrval halvad.
kuid ka nende arv on vähenenud 5300 isendini 2007. aastal. Pidevas languses on olnud ka veiste arvukus, kui kaheksakümnendatel oli neid üle 800 tuhande, siis 2007. a 240 tuhat. Lammaste ja kitsede arv vähenes sajandivahetusel 30 000-ni, viimastel aastatel on see jälle tõusma hakanud ja jõudnud 76 000-ni. Stabiliseerunud on ka sigade arvukus, kaheksakümnendate üle miljonist isendist on saanud praegu 380 tuhat. Toome võrdluseks ka lindude arvu muutused, mis on veelgi drastilisemad. Joonisel 7 on kujutatud lindude arvu muutusi aastatel 1980-2007. Allikas: [PM09: Loomad ja linnud, 31. detsember] Joonis 7. Lindude arv Eestis aastatel 1980-2007, tuhandetes Graafik räägib ise enda eest. Suurim langus lindude arvukuses algas samuti kaheksakümnendate lõpus ja kestab väikeste tõusude ja mõõnadega siiamaani. Ligi 7 miljonist linnust oli 2007. aastaks alles jäänud veidi alla 1,5 miljoni.
Nii on laps palju rahutum, nutab palju, ei maga korralikult. Halvemal juhul võivad tekkida lootel tõsisemad väärarengud. Esimestel elunädalatel on embrüo eriti tundlik väliste mõjutuste suhtes ning siis võib ta tubakamürgituse tõttu väga kergesti hukkuda. Elundite väljaarenemise perioodil võivad tekkida lootel kergesti vastavate elundite väärarengud. Kahel esimesel elunädalal tekkinud arenguhäired on drastilisemad: kahepäisus, siiami kaksikud jms. Kuni kaheksanda elunädalani tekivad peamiselt elundite väärarendid: elundite arvu, asukoha, suuruse anomaaliad, alaareng, avauste puudumine jms. Hilisemas loote arengujärgus tekivad peamiselt loote kasvu- ja talitlushäired. Kuid samas näiteks silmad arenevad peaaegu kogu embrüonaalse arengu jooksul ja seega on nägemine ka pidevalt väga ohustatud. Tubakasuitsus leidub rohkesti aineid, mis kutsuvad esile rakkude päriliku materjali muutusi
ei tohiks lubada lastel vaadata liialt kaua telekat, mängida video- või arvutimänge. Üldjuhul ei olevat sellise haigushoo tagajärjed ohtlikud, kuid raskematel juhtudel võib kõrvalmõjuna esineda isegi osalist mälukaotust (Oja, 2011). 5. KUIDAS MÕJUVAD MULTIFILMID JA FILMID LASTELE? Perefoorumeid lugedes riivab üsna tihti silma teema vägivaldsetest multifilmidest või fantaasiafilmidest, millesse laps siis ,,upub". Drastilisemad on näited, kus kuue- 10 aastane poiss üritas mänguhoos oma Mustamäe korteri teise korruse rõdult naabrite rõdule hüpata, nagu Ämblikmees äsja nähtud mutifilmis. Paraku jäi hüpe iidoli omast nõrgemaks ning lõppes jalaluumurruga. Lasnamäe traumapunkti arstide sõnul pole see juhtunu ainus multifimist inspireeritud õnnetus. Iga aasta suureneb juhtumite arv,
(EE 1992, sub mustlased) Tänapäeval elab enim mustlasi Hispaanias, Rumeenias, Türgis, Prantsusmaal, Ungaris, Kreekas, Venemaal, Itaalias, Serbias, Slovakkias, Saksamaal ja Makedoonias. (Romani people 2010) Aegade jooksul on mustlasi palju tagakiusatud. Pole ühte kindlat põhjust, miks neid ei sallita, ilmselt on tekitanud probleeme nende elukombed, mida ei suudetud mõista. Kuigi ka tänapäeval esineb peaaegu igas Euroopa riigis nende ahistamist ja tagakiusamist, pärinevad siiski drastilisemad näited Teise maailmasõja aegadest, mil nii kommunistid kui ka natsid piirasid nende isiklikku vabadust ning lausa tapsid ja hävitasid neid armutult. (World Music: the Rough Guide...1999: 147) Genotsiidi käigus tapetute arvuks on märgitud hinnanguliselt kuni 1 500 000 inimest. Kommunistlikus Tsehhoslovakkias on aga näiteid mustlasnaiste steriliseerimisest, et vähendada mustlaste protsenti elanikkonnas. Rumeenias olukord nii 6
Tabel 3. Luhakoosluste pindala (%) vähenemine uurimisala põhja-, kesk- ja lõunaosas erinevatel ajavahemikel. Ajavahemik Põhjaosa Keskosa Lõunaosa Kogu uurimisala 1905-1947 ~15% ~20% ~10% ~16% 1947-1986 ~25% ~38% ~36% ~31% 1986-2002 ~45% ~85% ~57% ~59% Luhapindala vähenemine on toimunud kõige kiiremini ja muutused on olnud drastilisemad uurimisala keskosas (joonis 6). Põhjaosas on see protsess toimunud teiste osadega võrreldes veidi aeglasemalt. Niiduala on uurimisala osadel hakanud vähenema järsemalt peale 1947. aastat (tabel 3). 20. sajandi algusest on sajandi lõpuks kogu uurimisala niidukooslusest säilinud ca 24% ja metsasus on suurenenud ca 76% võrra. 3.2. Looduskaitseliste meetmete rakendamise mõju uurimisala luhakoosluste pindalade levikule 1959.a
annaabi.ee 
