identne esimesele korrale- nimelt kaunistusteta ning lõpeb molli. Teema kordub uuesti seekord siis jällegi meloodiliste kaunistustega nagu teisel korral mängitud. Peale seda algab uus teema ning viiul liiguba ka meloodis kkõrgemasse registrisse. Pala meeleolu muutub veidi dramaatilisemaks ning rahulikkus, mida oli Pala esimesel poolel ülevoolavalt on nüüdseks läinud. Ka klaver aitab kaasa sellele ning mängib madalams registris akorde, mistõttu nad dramaatilisemalt kõlavad. Peale lühikest vaheosa läheb meloodia jälle alguses mängitud teemale üle. Viiul mängib täopselt samamoodi nagu alguses ainult, et klaveri akordid on veidike muutunud, mis annab loole veidi teistsuguse ilme. Viiul alustab jälle vaheosa teemaga muutudes aina dramaatilisemaks. Peale vaheosa algab jällegi algne teema seekord klaver mängib veidike tagasihoidlikumalt ning rohkem üksikuid noote. Siis tuleb sisse üks lõputeema,
Tipus asus väike tempel jumala elukoht.Valmistatud savi tellistest.) · Leiutasid kaared ja võlvid. · Sideainet ei tuntud · Kõige varasema kirja leiutajad kiilkiri(mõiste sümbolid, silbi sümbolid, seletavad sümbolid) Assüüria · Assüüria õitse aeg on 9. Saj e.Kr. Arhitektuuris on lossiehitus. · Losse valvasid härja kehaga, inimese peaga tiivulised mütoloogilised olendid (2 tükki tavaliselt) · Loomi kujutati elavamalt, dramaatilisemalt, inimesi tavalistena · Tunti võlv kontstruktisooni · Lossid võisid olla 10 ha suurusel maa-alal. Koosnes üle 200-st ruumist, mis paiknesid ebasümmeetriliselt 30 suurema või väiksema siseõue ümber. Suurem osa ruumidest olid eluruumid, laod, majapidamisruumid. Losside seinad olid kaetud reljeefide ja seina maalidega. Kõige pidulikumad olid vastuvõtu ruumid. Uus Babüloonia · Tähtsaim keskus on Babüloonia linn
metmuseum.org/toah/images/hb/hb_32.143.2.jpg ) Reljeefikunst oli Assüüria ajastul rakendatud arhitektuuri teenistusse. Losside seinu katsid reljeefkujutised kuninga sõja- ja jahiretkedest ning tema igapäevasest elust. Inimesi, eriti valitsejaid ning tähtsaid isikud, on reljeefidel kujutatud pidulikult ranges poosis ning stiliseeritult. Assüüria ajastul oli agressiivne kultuur. Armastati luksust ning naturalistlikkust. Assüüria kunstnikud kujutasid loomi palju elavamalt ning dramaatilisemalt psühholoogiline kujutamisviis. Assüüria tippsaavutuseks on kuningas Assurbanipali lossist Ninivest pärinevad reljeefid Kuningas Assurbanipal lõvijahil ja Haavatud emalõvi. Need reljeefid näitavad, et Assüüria kunstireljeef on elavam, dünaamilisem ning jutustavam. Haavatud emalõvi (allikas: Siim Sultsoni videoloengu konspekt) Kuningas Assurbanipal lõvijahil (allikas: http://www1.christiansofiraq.com/ashurbanipal%20lion%20hunt.jpg ) 1.4. Uus-Babüloonia kunst
1 iroonia, zanrite segunemine. Poetiseeriti minevikku, müüte, tundeelu 8. Iseloomustage võrdlevalt renessansi ja baroki kunsti. Renessanss ja barokk võtsid kunstis mõlemad ainestiku antiigist ning ka jäljendasid seda. Stiililt aga jõudis renessanss jäljendamisele lähemale. Baroki kunst oli kujutatud liikuvamalt, rahutumalt, dramaatilisemalt, renessansi tagasihoitud emotsioonidega lihtsalt stseenide kujutamise asemel. 9. Kelle kohta käivad järgmised Alfred Tennysoni luuleread: To follow knowledge like a sinking star, / Beyond the utmost bound of human thought. / ... / Made weak by time and fate, but strong in will / To strive, to seek, to find, and not to yield. Odysseuse. 10. Kellele kuuluvad järgmised luuleread: On desperate seas long wont to roam, / Thy
territooriumil asus ka torntempel. Suurem osa ruumidest olid eluruumid. Seinu katsid reljeefid ja seinamaalingud. Eriti pidulikud olid vastuvõtu ruumid. Lossi valvasid 2 kolossaalset inimese pea ja härja kehaga tiivulist jumalat. Need on kõrgreljeefis ja need pidid lossielanikke kaitsma pahade vaimude ja õnnetuste eest. Tippsaavutuseks loetakse reljeefi ,, Surev emalõvi " ja ,, Verdsülitav lõvi ", kus loomi on kujutatud elavamalt ja dramaatilisemalt, inimesi kujutatakse stiliseeritult ehk lihtsustatult. Uus-Babüloonia tähtsaim keskus oli Babüloni linn ja arhitektuuriteostest peetakse parimaks Babüloni linna Itari väravat. Tänav viis Marduki templini. Protsessiooni tänava ääres olid kuulsad Semiramise rippaiad( 1 maailmaimedest). Itari värav oli kaunistatud 550 reljeefkujutusega ja materialidest oli kasutatud värvilise glasuuriga reljeeftelliseid. Värvidena kasutati enamasti kollast ja sinist. Vana-Egiptuse kultuur
kaasabil generaal-eesmärgiks sätestunud! Mehed vajavad nagu kunagi kroonikaaegadel militaarse söakuse tõstmiseks seksuaalenergia tuge (seda siis n-ö lahinguväljal realiseerimiseks või ka lihtsalt ebakindlal ohuajastul igapäevaelus vastupidamiseks)! Naiste ILU-kultus ongi võib-olla meeste sisemise ebastabiilsuse kompenseerimiseks?! See võib hakata ebaproportsionaalselt ühekülgselt varjutama ja dikteerima inimest tema terviklikkuses ... Tahaksin öelda dramaatilisemalt: lammutama inimest. Ilu mõiste muutub väliseks mehhaaniliseks ideoloogiliseks ebademokraatlikuks atribuudiks. Muidugi, ilu on kahtlemata inimese käes võimas manipulatsiooni ja valitsemise vahend, õnneks mitte ainus. Sõjakujundist veel: muidugi ei pea arvama, et Suburgi ajal oli liigne rahuaeg, ehkki sellesse ajalõiku langeb tõesti sõdadeta aastaid terve maailma mastaabis; ent Euroopas olid just läbi saanud Pariisi Kommuun ja lühike Prantsuse-Preisi sõda
annaabi.ee 
