ühtaegu saamatu Arlekiin, nutikas Pulcinella, koomiline unistaja Pierrot, koketne teenijanna Colombina jne. Valmis teksti siin ei ole, stsenaarium määrab vaid üldiselt ära tegevuskäigu. Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias.
Teaviku leidmine raamatukogude elektronkataloogidest, elektroonilistest, digitaal ja virtuaalraamatukogudest 6. Avage TÜ Digikogu (http://dspace.utlib.ee/dspace/) ja uurige, millised Luule Epneri raamatud on digikogu kaudu leitavad? Esitage 1 raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Advanced search, filters: author ,,epner, luule", paremaltmenüüst ,,epner, luule" ,,Draamateooria probleeme. I" , ,,Draamateooria probleeme. II" , ,,Eesti Kirjanduslugu" Epner, L (1994). Draamateooria probleeme. II. Tartu. http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/3726 7. Leidke TÜ Digikogust ajakirjanduse teemat käsitlev elektrooniline õppematerjal. Esitage pealkiri. Kuidas vastuse leiate? Search ,,e-õppe materjalid", filter: subject ,,ajakirjandus" Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu. 8. Avage TLÜ Raamatukogugu (www.tlulib
vahendab elamusi vahendab teadmisi vaataja elab kaasa vaatajale näidatakse huvi lahenduse vastu huvi tegevuse käigu vastu Kirjandus Annus, Epp, Arne Merilai, Anneli Saro: Poeetika. Tartu 2007. Antiigileksikon. Tallinn 1985. Aristoteles: Luulekunstist. Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt. Toimetanud Ain Kaalep. Tallinn 2003. (ka võrguteavikuna) Epner, Luule: Draamateooria probleeme 1. [Võrguteavik] Tartu Ülikool; Epner, Luule: Draamateooria probleeme. 2. [Võrguteavik] Tartu Ülikool Hamacher, Bernd: Aspekte der Dramenanalyse. In: Arbeitsbuch: Literaturwissenschaft. Hg von Thomas Eicher u. Volker Wiemann. 3., vollständig überarbeitete Auflage 2001. Paderborn / München / Wien / Zürich 2001, S. 133-170 Ihonen, Markku: Sissejuhatus kirjandusteooriasse . Soome keelest tõlkinud Pärt Lias.
Ilukirjandus on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Muid funktsionaalseid liike: Teaduskirjandus, Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Kirjandusteadus võib läheneda uuritavale materjalile nii diakroonselt kui ka sünkroonselt. DRAAMATEOORIA Mille poolest on draamateosed erilised? Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud ja konfliktid tegelaste suhtes sündmustiku dramatism. Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik. Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist. Publiku
(põhimõte ja mida selle abil vaadeldakse) · vaadeldakse tegelaste jaotumist näidendi sisemises struktuuris, tegelaste ilmumise sagedust ja kestust · domineerivad tegelased · paaristegelased · alternatiivtegelased ehk teineteist välistavad tegelased Tegelaskuju kontuurid selginevad sedamööda, kuidas ta astub aina uutesse suhetesse teiste tegelastega. Tegelaste suhtlemist näidendis on võimalik üsna täpselt kaardistada. Moodne draamateooria kasutab selleks koguni matemaatilisi meetodeid (maatriksanalüüs, sotsiomeetria jm.). Kirjeldused baseeruvad tegelaste konfiguratsiooni mõistele. Konfiguratsioon (kujukond) on tegelashulk, kes ühel kindlal hetkel korraga laval viibib. Kui keegi tegelastest lahkub või juurde tuleb, muutub kujukond. Kompositsiooni plaanis tähistab konfiguratsiooni muutumine uue etteaste algust. Paljud näidendid ongi jagatud laval viibivate tegelaste järgi etteasteteks. Konfiguratsiooni iseloomustab:
teiseselt, pärast meelelist kogemust, kuid mis ontoloogia (olemisõpetus) seisukohast on kõige oleva esimene aste ning põhjus. Need printsiibid on vorm (morphe), aine (hyle), toimiv põhjus ja eesmärk; A. ise nimetas nende uurimist "Esimeseks filosoofiaks". Loogikaalased teosed "Kategooriad", "Esimene analüütika", "Teine analüütika" ja "Toopika" koondati hiljem "Organoniks"; "Füüsika", "Nikomachose eetika" (pojale pühendatud), "Poeetika" (sellega rajas kunsti- ja eriti draamateooria alused) ja "Poliitika". A. süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule. Mõtlemise vorme uurides rajas formaalse loogika, mis jäi ainukeseks kuni XIX saj. keskpaigani. Ta loogika seostub tunnetusteooria ja elamisõpetusega, kuna pidas keele- ja loogikavorme ühtlasi olemise vormideks. A. sõnastas esimesena täpselt induktsiooni ja deduktsiooni erinevuse, esitas üksikasjaliku süllogismide õpetuse (kui A=B ja B=C, siis A=C)
annaabi.ee 
