lavastaja, näitleja, kunstnik kui ka iga teine lavastuse osaline. · Jevgeni Ibragimov missioonitundlikult ja jõuliselt kehtestatud kõrgetasemeline nukuteatrispetsiifika ammu selle järele janunenud Eesti Nuku- ja Noorsooteatris, mis avaldus lavastustes «Oskar ja Roosa Daam», «Kuldvõtmeke» ja «Mängurid». Aleksander Kurtna nimeline auhind Antakse näidendite tõlgete eest, millest vähemalt üks on lavastatud vaadeldaval hooajal. Auhinna saajalt eeldatakse pikaajalist draamatekstide tõlkimist. · Margus Alver põhjalikult kommenteeritud näidenditõlgete eest paljudest keeltest ja olulise panuse eest eesti teatri võõrkeelse repertuaari kujundamisse. Karl Adra nimeline auhind Antakse draamanäitlejale, kelle korrektne eesti keel, kõnekultuur ja sõnumi selgus kõige paremini publikuni jõuab. · Toomas Suuman. Kristallkingakese auhind Antakse noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest. · Sten Karpov ja Uku Uusberg.
kirjandusteosest. - Binaarsed opositsioonid ehk kaksikjaotused, mille kaudu kirjeldame ja mõtestame tegelikkust, nt loodus/kultuur, mees/naine, oma/võõras jne. Paari liikmed on vastandlikud. 47. Mida tähendavad näidend, lavastus, etendus? Kasutage neid mõisteid korrektselt lauses. - näidend draamatekst, kirjanduslik tekst - lavastus teatrikunsti teos, sageli põhineb näidendil - etendus lavastuse üks esituskord 48. Milles ja kuidas avaldub draamatekstide suunatus teatrile? - Draama (näitekirjandus) on suunatud teatrile, mõeldud lavastamiseks. Draamal on printsiibis kaks võimalikku olemisviisi ja elukeskkonda: kirjandus- ja teatriväljal. 49. Mis on draamakirjanduse põhitunnused? Tooge näiteid, sh tekstidest, mis loetletud tunnustele täielikult ei vasta. Draama põhitunnused (peale seose teatriga): - tegevuslikkus (kr drama tegevus); Aristotelesel üks jäljendamise viis, kus jäljendatakse
Lisaks elukogemustele peegeldus ka autori psühhoanalüüsi tõdede tundmine. Freudistlik psühholoogia Aadu Hint "Kuldne värav", korduvad freudistlikud viited. Sama ka Semperi "Armukadedus", kuid hoidub liigsest pealetükkivusest. 13. Eesti näitekirjandus 1917 - 44 (Hugo Raudsepp jt). Teatrit sooviti näha rahvuspedagoogilise asutusena. Kujundama rahvuskarakterit. 1920. aastatel moderniseeruv draama. Kõigepealt ilmub sümbolismi ja impressionismi sugemeid. Draamatekstide hulgas ülekaalus lühivormid nagu skits, kavand, miniatuur vms. Karl Rumor (Ast) 1928 Valge naine sümbolistliku suuna tipnemine. Mait Metsanurk (Eduard Hubel) psühholoogiline draama. "talupoja poeg" 1925 Kindrali poeg ekspressionism. Rahulolematus võimu- ja rahajanus ühiskonnaga ning kõlbelise uuestisünni nõue. Aleksander Antson ekspressionism. Uue humanismi, uue inimese nõudlemine vana maailma varemeil. Sophia Vardi (Marta Lepp) August Kitzberg
1920ndatel oli teater ekspressionistlik või sümbolistlik, aga see pole liiga selge. Üldpilt paistab selline, et pärast Menningu-Kitzbergi lainet tuleb segane aeg ja siis tulevad realism ja rahvakomöödia. Siin on teatav libisevus ja siia satuvad korraga liiga erinevad asjad. Teatrit sooviti näha rahvuspedagoogilise asutusena. Asuti kujundama rahvuskarakterit. 1920ndatel draama moderniseerub: ilmub sümbolismi ja impressionismi sugemeid. Draamatekstide hulgas enim lühivorme, nagu skits, kavand, miniatuur. Hugo Raudsepp (1883–1952). Tuntumad näidendid „Mikumärdi“ ja „Vedelvorst“. „Vedelvorst“ on keerulisem kui „Mikumärdi“, sest algsituatsioon on perepoeg Gustav on ülilaisk, kuigi draamateoses on tegutsemine kõige aluseks, aga näidend liigubki laiskuse murdmise suunas, lisandub armastuse tegur, mis käivitab tegeliku tegutsemise. Stiililiselt sarnane
Tekstide kirjanduslik staatus muutub problemaatilisemaks/postdramaatilise teatri pealetung kirjanduskeskne situatsioon on teatrikesksega asendunud. 00ndate teisest poolest suureneb autoriteatri fenomen (Urmas Lennuk, Andres Noormets, Ivar Põllu, Eero Epner jt). Grupitööd on senisest rohkem (NO99 teatri fenomen). Teledramaturgiat on senisest rohkem telekanalite tellimus suureneb, igasugused sarjad ja iseseisvad näitemängud. Ridamisi sündmusi, mis rõhutavad vajadust draamatekstide kirjutajaid: Tendentse näitekirjandusest: ,,Ristumine peateega" (1998) sajandivahetusel, Jaan Tätte jt Tätte fenomen (1999-2005). Tema esimene näidend saab populaarseks, tehakse film, lavastatakse jne. Tätte kui draamakirjanduse uus lunastaja. 2005.a ,,Meeletu" (filmiversioon 2006). Kultuuriloolise näitekirjanduse laine (Mart Kivastik tegi esimesed avalöögid, paralleelselt Kivirähuga. Alguses kirjutas peaasjalikult proosat, kuid 1990ndate lõpus esimesed draamad.
annaabi.ee 
