Homoseksuaalsus kui aristokraatlik tava Pederastia ehk poistearmastus oli vanakreeka kultuuri ja elustiili üheks tähtsamaks eripäraks. Ega asjata nimetata omasooarmastust sageli kreeka armastuseks. Isegi kõik Kreeka Olümpose jumalad, välja arvatud sõjajumal Ares ja hauataguse maailma jumal Aides, armastasid poisse. Ka müüdid kangelastest kirendavad omasooarmastuse lugudest ja draamadest. Ilmselt tekkis omasooarmastus sellest, et poisid eemaldati igasugustest suhetest naistega, isegi emaga juba 6-aastaselt, mi juba kogemustega mees võttis nooruki oma hoole alla , olles talle eeskujuks, vesteldes temaga elulistel teemadel ja andes talle praktilisi näpunäiteid. Selline suhe oli juba ammustest aegadedest peale üks aristokraatliku kasvatuse aluseid. Kuigi sageli kaasnes sellega ka erootiline kiindumus. Omasooarmastus Spartas
loetum prantsuse kirjanik maailmas. Kirjaniku sünnitunnistusel oli nimeks Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie. Davy de la Pailleterie nimi pärines vanaisalt, kes põlvnes normanni aadlisuguvõsast. Kirjaniku isa läks oma isaga riidu ja hakkas kasutama ema nime Dumas. Umbes 1815. aastast hakkas kirjanik kasutama üksnes nimekuju "Alexandre Dumas". Nagu paljud, nii alustas Dumas'gi luuletajana, seejärel jätkas näitekirjanikuna, kirjutades ühe esimestest modernsetest romantilistest draamadest Prantsusmaal "Henri III ja tema õukond" (Henri III et sa cour, 1829), mille edukus aitas suuresti kaasa teatrielu suurtele ümberkorraldustele XIX sajandil. Ka mitmed teised näidendid: "Antony" (1831, lugu sohipojast, tema kirest ja võitlusest ühiskonna mittemõistmisega) ning "Kean" (1836, kunstniku ja võimu vaheline konflikt) vapustasid tervet Pariisi. (Olgu lisatud, et "Kean" jättis
Johann Sebastian Bach (1685-1750) OOPER JA BALLETI SÜND JA ARENG (17-18 saj) ooper-soololaulust arenenud kõige suurejoonelisem aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale. Vanakreeka tragöödia eeskujul on tähtsaim osa libreto. K eskajast võeti eeskuju liturgilistest draamadest ja müsteeroumitest. Itaalias labastati mütoloogilise sisuga intermeediume (lõbusad vahepalad). Prantsuse ooperi eelkäijaks peetakse õukonnaballetti, mis sisaldas ka lauldud osi. Prantsuse balett-ooperi loojaks barokis on Jean-Baptiste Lully. (“Kodanlasest aadlimees”)
Johann Sebastian Bach (1685-1750) OOPER JA BALLETI SÜND JA ARENG (17-18 saj) ooper-soololaulust arenenud kõige suurejoonelisem aga ühtlasi ka kõige iseloomulikum 17. saj muusikaesteetikale. Vanakreeka tragöödia eeskujul on tähtsaim osa libreto. K eskajast võeti eeskuju liturgilistest draamadest ja müsteeroumitest. Itaalias labastati mütoloogilise sisuga intermeediume (lõbusad vahepalad). Prantsuse ooperi eelkäijaks peetakse õukonnaballetti, mis sisaldas ka lauldud osi. Prantsuse balett-ooperi loojaks barokis on Jean-Baptiste Lully. (“Kodanlasest aadlimees”)
ning heade kommetega noormees. Teenijanna Kristin on Jean'i kihlatu. Süzee põhiidee käib võimu omamise ümber selle erinevates vormides. Julie'l on võim Jean'i üle, sest ta on kõrgemast klassist ning naissoost. Samas on Jean preilist üle teadmistes, kuidas elu maailmas ning meeste peades käib. Krahv võim mõlema üle seisneb nii aadlikuks, isaks kui ka tööandjaks olemises. Statistika järgi on «Preili Julie» Strindbergi draamadest kogu maailmas kõige rohkem mängitav, Rootsis on selle põhjal tehtud film (mille eest Alf Sjöberg sai peaauhinna Cannes'i festivalil 1951), ballett (mis tõi koreograaf Birgit Cullbergi moodsale balletile rahvusvahelise tunnustuse), TV-lavastus ja kuuldemäng. 9 TEGELASED Preili Julie Julie on krahvi tütar, keda kasvatas üles ema, kes õpetas last mõtlema ja käituma nagu mees.
a. valmis ooper "Nürnbergi meisterlauljad", mis omab erilist kohta ta loomingus, olles Wagneri ainuke komöödia ajaloolis-olustikulisel süzeel. Siin lõi Wagner elava kultuuripildi Saksamaa minevikust, linna käsitööliste musitseerimisest ja selle omapärast. Ülekaalus on realism, lihtne, terve elu ja mis peaasi - maapealne elu (pole ühtegi mütoloogilist ega ebamaist tegelast). Tuginemine rahvaolustikule ja rahvakunstile võimaldas tal luua teose, mis tunduvalt erineb Wagneri draamadest mütoloogilisel, ebamaisel ainestikul. Lõputu meloodia asemel kohtame siin ka lõpetatud numbreid ja suuri rahvaolustikulisi stseene. Wagneri suurejoonelised ooperiplaanid ei olnud hästi teostatavad tavalisel ooperilaval. Bayreuthis (Põhja-Bayeris), kuhu Wagner 1872.a elama asus, ehitati spetsiaalne teater Wagneri teoste ettekandmiseks. See oli ebatavaline ooperiteater: amfiteatritaoline vaatajate saal mahutas 2000
annaabi.ee 
