inferior, piriformis, quadratus femoris ning gluteus maximus. Põlveliigeses toimub fleksioon 135 ja ekstensioon. Flektsiooni teostavad m. biceps femoris, semitendinosus ja semimembranosus. Ekstensiooni teostavad m.rectus femoris, vastus intermedius ja vastus lateralis ning vastus medialis longus ja vastus medialis oblique. Hüppeliigeses teostatavad liigutused on dorsaalfleksioon 20 ja plantaarfleksioon 50, inversioon 35 ning eversioon 15 kraadi. Dorsaalfleksiooni teostab m. tibialis anterior, peroneus tertsius. Plantaarfleksiooni teevad m. gastrocnemius ja soleus. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Tugi-liikumiselundkond. Luud, liigesed ja liikuvus" Loengukonspekt, M.I. Massaazikool 2. ,,Manual muscle testing" Loengukonspekt, M.I. Massaazikool, Petar Hodulov
Nikastuse momendil venitatakse sideme kiud välja ja tulemuseks on täielik või osaline sidemerebend. Viimase korral on rebenenud vaid osa kiududest. Side kaotab teatud osa oma tugevusest, kui palju, sõltub rebendi raskusastmest. Inversiooni korral pöördub labajalg sissepoole (teise jala poole) ja kogu keha raskus toetub labajala välisküljele, külgmised sidemed venituvad ja rebenevad. Sagedamini vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed Pöia liigse dorsaalfleksiooni (liigne paindumine ülespoole) ja eversiooni (liigne paindumine kehast väljapoole) korral rebeneb deltaside, mis asub hüppeliigese sisemisel küljel, sagedamini vigastuvad hüppeliigese välimisel küljel olevad sidemed. Vigastuse põhjuseks on pöiaplantaarfleksioon (tüüpiline nikastus, keha poole) koos inversiooniga, millele kaasub supinatsioon. Peale traumat on hüppeliiges valulik, tekkib turse ja nahk muutub sinakaks.
Küünarvarre ekstensiooni küünarliigeses teostavad lihased · M. triceps brachii · M. anconeus Küünarvarre liigutused radioulnaarsetes liigestes: Küünarvarre pronatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. pronator teres · M. brachioradialis · M. pronator quadratus Küünarvarre supinatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. biceps brachii · M. supinator · M. brachioradialis Käe liigutused randmeliigeses: Käe dorsaalfleksiooni randmeliigeses teostavad lihased · M. extensor carpi radialis longus · M. extensor carpi radialis brevis · M. extensor digitorum · M. extensor digiti minimi · M. extensor carpi ulnaris Käe palmaarfleksiooni randmeliigeses teostavad lihased · M. flexor carpi radialis · M. palmaris longus · M. flexor carpi ulnaris · M. flexor policis longus Käe radiaaldeviatsiooni randmeliigeses teostavad lihased · M. flexor carpi radialis · M
lateraalset rotatsiooni põlveliigeses teostavad lihased o M. biceps femoris · Jala liigutused talokruraalses liigeses: · Jala plantaarfleksiooni talokruraalses liigeses teostavad lihased o M. tibialis posterior o M. fibluaris brevis o M. flexor digitorum longus o M. gastrocnemius o M. flexor hallucis longus o M. soleus o M. fibularis longus · Jala dorsaalfleksiooni talokruraalses liigeses teostavad lihased o M. tibialis anterior o M. extensor hallucis longus o M. extensor digitorum o M. fibularis tertius longus · Jala liigutused subtalaarses liigeses: · Jala inversiooni subtalaarses liigeses teostavad lihased o M. tibialis posterior o M. tibialis anterior o M. flexor digitorum longus o M
Keharaskus on kantud eesolevale jalale, mille põlv on veidi kõverdatud (15º), et toimida jala maha asetamisel löögi amortisaatorina. Et alustada keharaskuse kandmist eesolevale jalale, toimub jala kontakt põrandaga, nii, et hüppeliigeses on kuni 10º plantaarfleksiooni ning puusaliigeses 25º painutust. Jala toeperioodi alguses liigub keha üle labajala vertikaalmomenti, kus nii põlv kui puus liiguvad sirutusse ning hüppeliiges plantaarfleksioonist neutraalasendisse ja sealt dorsaalfleksiooni. Vertikaalmomendi keskel on hüppeliiges neutraalasendis ning keha on joondunud vertikaalselt üle puusa ja põlve. Äratõukefaasis liigub keha ette nii, et keharaskus kantakse kannalt läbi jala välisserva (lateraalse aspekti) jala eesosale ning suurele varbale (joonis 2). Sellel perioodil sirutub puus kõnni tarbeks maksimaalselt 20º ning hüppeliiges neutraalasendist maksimaalsesse dorsaalfleksiooni (10º). Põlv jätkab sirutumist, kuid see on
os metacarpalis 1.; f. abdutseerib pöialt M. extensor pollicis brevis: o. facies posterior radii; i. pöidla phalanx proximalis; f. sirutab pöidla proksimaalset lüli. M. extensor pollicis longus: o. facies posterior ulnae; i. pöidla phalanx distalis; f. sirutab pöidla distaalset lüli M. extensor indicis: o. facies posterior ulnae; i. aponeurosis dorsalis indicis (digiti 2.); f. sirutab nimetissõrme (ja aitab kätt sirutada st. teha randmest dorsaalfleksiooni) M. extensor digitorum: o. epicondylus lateralis humeri; i. aponeurosis dorsalis digiti 2. 5. (4 lõppkõõlust, metakarpaalluude kohal omavahel ühendatud selle tõttu on eriti 3. ja 4. sõrme eraldi sirutamine takistatud! ); f. sirutab sõrmi (ja rannet) M. extensor digiti minimi: o. epicondylus lateralis humeri; i. aponeurosis dorsalis digiti minimi (digiti 5.); f. aitab sirutada väikest sõrme (ja rannet) M. extensor carpi ulnaris: o
annaabi.ee 
