"Dorian Grey portree" Henry Wotton sententsid: Keskaegne kunst on võluv, aga keskaegsed tunded on aegunud (lk.65)- maailm on pidevas muutumises, keskaegsete romaanide näidetel olev tundemaailm on tänapäeva mõistes liiga lihtlabane (ehk , mida aeg edasi, on inimeste probleemid palju keerulisemad). Kunsti 'väärtus' aga tõuseb, kuna seal kujutletut vaadates nähtakse elu palju lihtsamalt, aga samas keskaegsetest mõtetest/tunnetest reaalsemana (kunst on esemelik, tundemaailm mõtteline). Naised on imeliselt praktilised, palju praktilisemad kui meie (lk.64)- ei oska kommenteerida, raamatu autoril mingi mõttesegadus olnud. Head otsused on kasutud katsed sekkuda teaduslike seaduste toimingusse (lk.84)- seadused on kahepalgelised, olenevalt tõlgendusviisist. Näiteks kohtunikul on võimalus tõlgendada seadusi piisavalt vastandlikult, et saata kuriteo sooritanud mõrvari kalgilt vangi. Aga võib juhtuda, et vangistatud mees on hoopiski süütu. Sell...
Hans Jakob Christoffer von Grimmelshausen - Peateos on „Simplicissimus“ Marie-Madeleine Pioche de La Vergne oli prantsuse kirjanik, üks suurimaid varase romaani arengu mõjutajaid. Pariisis elades sai kirjanduslike rühmituste keskuseks figuuriks, osaledes poliitikas. Peateost “Printsess de Cleves” on õigustatult nimetatud esimeseks psühholoogiliseks romaanis. 11. Filosoofiline miniatuur, maksiim, sentents. Miniatuur - Vaimukas lause millesse võetakse kokku mingi elutarkus või moraalne järeldus. Maksiim - peamine arvamus või seisukoht või moraalne sentents Sentents - üldine elutõde 12. René Descartes tähtsus ajastul, filosoofilised põhimõtted. Rene Descartes oli prantsuse filosoof, matemaatika, füüsik, füsioloog ja loodusteadlane. Kartesanismi ja ratsionalismi rajaja. R
Retoorika-kõnekunst,suulise ja kirjaliku kõne loomise ja edastamise teooria Moirad-vana kreeka mütoloogia 3 saatuse jumalannat(1.ketras elulõnga. 2 pani kirja saatuse 3 lõikas kääridega elulõnga läbi) Achilleuse kand-tänasel päeval inimese ainus nõrk koht Antiikkirjandus-vanakreeka ja vanarooma kirjandus,mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused Sofist vana kreeka mõtlejad, palgalised filosoofi ja kõnekunsti õpetajad Sentents- mõte tera või üld arusaadav tõdemus Annaalid- aasta raamatut ehk aastate järgi peetud kroonikad Antiik kirjandus- teerajaja euroopa kirjandusele Zeus-peajumal Hera-taeva-ja abielujumalanna Ares-sõjajumal Athena-tarkusejumalanna Apollon-valgusjumal Aphrodite-armastus-,ilu ja vijakusejumalanna Artemis-jahi ja loodusejumalanna Hades-surnute kuningriigi valitseja Hephaistos-tule-, ja sepakunstijumal Hermes-zeusi käskjalg Hestia-kodujumalanna Poseidon-merejumal
renessanss fokuseerima distsipliin balansseerima luminestsens forsseerima pulseerima pulss transtsendentaalne annulleerima kurseerima kurss stsenarist paralleelne grimeerima grimm stseen intelligentne emigrant immigrant misanstseen millennium stjuardess stjuuard sentents immuunne adressaat aadress potentsiaalne koordinaadid magistrantuur koordineerima kompetentne konstateerima arreteerima demonstreerima popurrii perroon terrass fassaad kissell missioon
ka tema ise. KÕIGE TÄHTSAM VANA-ROOMA RIIGI KOHTA Vana-Rooma riigi piirides valitses aastasadu rahu ja turvalisus ning kõrge elatustase, milleni Lääne- Euroopas jõuti uuesti alles 1850ndatel aastatel, Eestis jõuti võrreldava olukorrani u. 1910-1925. Seega jäi Rooma riik meelde tuhandeaastase rahuriigina, kus oli hea elada ning see oli olukord, mille poole keskaegne Euroopa püüdles kogu keskaja jooksul. Sententse: Sentents Sündmus Rooma ajaloost Tähendus tänapäeval Haned päästsid Rooma Häda võidetuile (vae victis) Hannibal on väravate ees (Hannibal ad portas) Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada! Ära aja mu ringe segi! (Noli turbare circulos meos!) Jaga ja valitse (divide et impera) Rubico ületamine Liisk on langenud (alea jacta est) Ka sina, Brutus (et tu, Brute) Tulin, nägin, võitsin (veni, vidi, vici) Kõik teed viivad Rooma Alates munast (ab ovo)
enesetunnetus, see enamasti ei lase sest me ju igatseme nii vabadust kui ka ennast sõpradest, iidolitest, autoriteetidest, armastust. Aga ilmselt oli vabaduse reklaamist, poliitikast mõjutada." algne ja konkreetne tähendus selline: ta laskis mind vabaks, sest ta armastab ,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS
valmi lõpus olevast õpetusest e moraalist. Idamaadest pärit *ulmeromaan-vahendiks Cyrano de Bergerac'ile,et väljendada dogmavabu ideid religiooni, looduse ja poliitikaelu kohta ning seletada maailma ehitust teaduslik-materialistlikult *aforism-mõttetera,efektselt sõnastatud elutarkus,mis ei tõesta ega argumenteeri *miniatuur-lühike,täpse sõnastusega proosa-väikevorm,mida iseloom rõhutatult lüüriline meeleolu *maksiim e sentents-lühikesse lausesse pandud elutarkus või käitumisreegel 5.MIDA UUT TÕI JA JÄTTIS MAAILMAKIRJANDUSSE? BAROKK *kujundipeenus,ornamentaalsus KLASSITSISM * ,,madal" komöödia-moraalne üldistus *"kõrge" tragöödia-ei tohtinud olla labane, pidi puhastama ja õilistama
15.litootes D. Lausekujundid ehk figuurid · anafoor ehk alguskordus (a --- / a ---) · epifoor ehk lõpukordus ( --- a / --- a) - lõppriim - refrään Oh ma vaene Tarto liin! (Käsu Hans) 1.parallelism 2. perifraas ehk ümberütlus 3.tsitaat 4.allusioon 5.sentents 6.allegooria 7. iroonia 8.kalambuur ehk sõnamäng 9.paradoks Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus 10.ellips ehk väljajätt pedak heleroheline, kask kuldkollane (Juhan Liiv) 11
kevadet ja suve sümboliseerivatest prantsuse gobeläänidsest. Plafoone on neli, igal ühel ladinakeelne sentents. Peeter I monogrammi kohal on pilt 8 kujutatud viljavihku, koos kirjaga parema elu jaoks. Katariina I monogrammil kohale on maalitud punane roos, millel on kiri, mis tähendab eesti keeles iluga ühendatud relvad. Saali lilleaia-poolses otsa olevat liiliat saadab sõnum puhtusega on kõik võidetav
et tähtis on grammatiline õigsus). Chomsky arvab, et keel on kindel reeglite struktuur ja kõik muu asub sellest väljaspool. Osa õigetest lausetest on tuumlaused ja teised nende derivaadid (saadakse tuumlausete transformatsioonil). Tuumlauseid on igas keeles vähe ja need on kõige levinumad ja lihtsamad süntaktilised struktuurid, nendest moodustatakse kõik ülejäänud. Nt. "Kurb Mari jooksis minema" Tuumlause: S (sentents, lause) = NP (nimisõna-fraas) + VP (tegusõna-fraas) NP= (Adj) + N (nimisõnale võib lisanduda omadussõna, adjektiiv) VP=(Adv) + V (tegusõnale võib lisanduda määrus, adverb) Ilma seda skeemi teadmata ei ole võimalik koostada õigeid lauseid. Chomsky nimetab neid keele kategooriateks ja subkategooriateks. Enamasti saadakse laused tuumlausete laiendamisel. Tuumlausete süsteem lihtsustab keele genereerimist, kuid muudab selle intuitiivsemaks. Keeleteadus ei tegele
et tähtis on grammatiline õigsus). Chomsky arvab, et keel on kindel reeglite struktuur ja kõik muu asub sellest väljaspool. Osa õigetest lausetest on tuumlaused ja teised nende derivaadid (saadakse tuumlausete transformatsioonil). Tuumlauseid on igas keeles vähe ja need on kõige levinumad ja lihtsamad süntaktilised struktuurid, nendest moodustatakse kõik ülejäänud. Nt. "Kurb Mari jooksis minema" Tuumlause: S (sentents, lause) = NP (nimisõna-fraas) + VP (tegusõna-fraas) NP= (Adj) + N (nimisõnale võib lisanduda omadussõna, adjektiiv) VP=(Adv) + V (tegusõnale võib lisanduda määrus, adverb) Ilma seda skeemi teadmata ei ole võimalik koostada õigeid lauseid. Chomsky nimetab neid keele kategooriateks ja subkategooriateks. Enamasti saadakse laused tuumlausete laiendamisel. Tuumlausete süsteem lihtsustab keele genereerimist, kuid muudab selle intuitiivsemaks. Keeleteadus ei tegele
printsiibi raames (külgnevus) (2) paradigimaatiline printsiip - metofoor - asendus sarnassuhte alusel (sarnasus) 10. Lausekujundid. (1) anafoor ehk alguskordus (a --- / a ---) (2) epifoor ehk lõpukordus ( --- a / --- a) sh lõppriim ja refrään (Oh ma vaene Tarto liin! K.H) (3) parallelism (4) perifraas ehk ümberütlus (5) tsitaat (6) allusioon varjatud vihje teisele kirjandusteosele, tuntud isikule, sündmusele etc (Juuda tegu) (7) sentents (8) allegooria e mõistukõne (9) iroonia (10) kalambuur ehk sõnamäng (sõna kahemõttelisel arusaamal põhinev möödarääkimine) (11) paradoks (Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus) (12) .ellips ehk väljajätt (pedak heleroheline, kask kuldkollane J.L) (13) inversioon sõnajärjevahetus (helk hõbedane sillutisel) (14) kiasm (Malehobused valetavad ja valehobused maletavad A.A)
sundkasutus avalikes huvides). Väär on arusaam, et intellektuaalne omand on riigi soodustus või luba, mida riik oma võimuga annab; see on omand (eraõigus), mida riik on kohustatud tunnustama tulenevalt rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja enda poolt kehtestatud korras. Printsiibid i. Intellektuaalomand on eraõigus Eraõigus on valvsatele (jus privatum vigilantibus scriptum), ütleb vana sentents. Nagu igasugune omand, on ka intellektuaalomand eraõigus, mille kaitsmine on eeskätt selle õiguse omaja võimalus. Riik kohustub looma tingimused selle õiguse realiseerimiseks, sekkudes ainult avaliku rahu huvides kohtumõistjana, suurte korratuste takistajana (karistusõiguslikud ja piirimeetmed, sh tolli tegevus), õiguse (eeskätt formaalsete õiguste, tasude, tähtaegade jne) kehtestajana oma territooriumil (ja rahvusvahelise kommuniteedi
Fayette Printsess de Clèves) Üldist · Proosa polnud klassitsismis eriti hinnatud ja reegleid keegi ei kirjutanud (antiiki ju matkiti). · Siiski arenes proosa jõuliselt, eelkõige kelmiromaani ja Cervantese mõjul. · Barokis oli keskseks allegoorilisus ja sümbolism. Fantastiliste kujundite põimimine ajaloolise reaalsusega. · Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents. Enamasti oli nende sisu moraalifilosoofiline. Baltasar Gracian · Hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. · Mahukas allegooriline romaan ,,Criticon". Looduselapse ja mõistuseinimese rännak · Paradoksid, kontseptid, vaimukad võrdlused jne. · Nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist, põlgab pimedat massivaimu ja vaimset piiratust. · Filosoofiliste miniatuuride kogu ,,Käsioraakel ja arukuse kunst"; 300 miniatuuri
maailmakirjandusse kuuluvad tema 12 raamatut "Valme", millega ta on tugevasti môjutanud Euroopa hilisemat satiirilist kirjandust "Rohutirts ja sipelgas", "Hunt ja lambatall", "Rebane ja viinamarjad" MKL "Katkuhaiged loomad" ja "Aednik" ava môte Nii Ivan Krôlov kui ka eesti Jakob Tamm on temalt eeskuju vôtnud Rochefoucauld "Moraalsed sentensid ja maksiimid" AFORISMID, mida hertsog seltskonnas suhtlemisel kasutas lad keeles maksiima peamine, sententsia - arvamus/ aforism=môttetera= sentents= maksiim Môistusepärasuse, loogilisuse ja ratsionaalsuse nôue sünnitasid aforismi . Aforismide autoreid oli sadu. Aforismi peamine tunnus on loogiline ootamatu seos, lakoonilisus ja môttesügavus.Viljeldi ka miniatuuri. Vaatleme MKL lk. 284 maksiime Kirjuta välja viis môtet ja kommenteeri / vali nii, et tekiks tervik Proovime kirjutada aforisme eestlusest Need aforismid on misantroopilised inimest hukka môistvad
tuletatud neitsi Maarja nimest. Temale pühendasid ristirüütlid oma vallutused Liivimaal 13. sajandil. madrigal itaalia renessansist pärit lühike naljatlev armastusluuletus, mis sisaldas tavaliselt kellegi meelitavat iseloomustust. Klassikaline madrigal koosneb distihhonidest, kusjuures igale kaksikvärsile järgneb refräänina kolmas värss. Madrigali on viljelnud näiteks itaallased Francesco Petrarca (13041374) ja Torquato Tasso (15441595). maksiim vt sentents. manerism renessansi ja baroki vahepealne metafoorne stiil, mida iseloomustab mütoloogiline vihjelisus ja peen kujundlikkus. manuskript käsikirjaline raamat. Johannes Gutenberg leiutas 15. sajandil trükikunsti, enne seda levisid vaid käsitsi kirjutatud raamatud. marginaal ääremärkus, ka essee väikevorm; mõtisklev või lüüriline kirjanduslik kommentaar. Eesti kirjanduses võttis marginaali mõiste kasutusele Friedebert Tuglas (18861971), kellelt on ilmunud valimikud
Arhitektuur maailmas 1990. aastatest 1990. aastatel on nii arhitektuuris kui (performance'i)kunstis need ideed paljus taasavastatud, näiteks Bernard Tschumi sündmuse (event) tänapäevani käsitlustes pole raske ära tunda sedasama vahetu kogemuse eelistamist. "Pole oluline, milline hoone välja näeb, vaid mida ta teeb," ütleb Tschumi üks sentents selsamal arhitektuuribiennaalil. Samamoodi on 1990-ndatel põlatud pinnalist sisutut vormi, mis võib teenida kas kommertshuve (Ühispank jne.) või mõnda ideoloogilist programmi (Mitterandi Grand Projets). Jean Baudrillard, kelle teooriatest lähtus paljus ka Eesti väljapanek, on sarnastel ajenditel kirjeldanud estetiseerituse ja vaatemängu
Ida-Euroopa riikide kirjandustes. 15) 17. saj proosa. Proosa polnud klassitsismis eriti hinnatud ja reegleid keegi ei kirjutanud proosakunstile. Püüti antiiki kõiges matkida. Proosa arenes siiski jõuliselt, eelkõige kelmiromaani ja Cervantese mõjul. Barokis oli keskseks allegoorilisus ja sümbolism. Põimiti fantastilisi kujundeid ajaloolise reaalsusega. Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents. Enamasti oli nende sisu moraalifilosoofiline. B. Garcian oli hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. Tema peateos on mahukas allegooriline romaan ,,Criticon", kus käsitleb looduslapse ja mõistuseinimese rännakut. Seal leidub paradokse, kontsepte, vaimukaid võrdlusi. Garcian nõuab inimestelt kultuuri ja enesetäiustamist, põlgab pimedat massivaimu ja vaimset piiratust. Tema ,,Käsioraakel ja arukuse
Sätestamine on normatiivne toiming (juriidilisi järelmeid tekitav toiming). Õigusaktis dokumenteeritud õigusnormi (käitumiseeskirja) tähistatakse terminiga säte. Säte peab vastama grammatikareeglitele, loogikareeglitele ning normitehnika sisu- ja vorminõuetele. Grammatikareeglite järgimine tagab keelelise mõtteselguse keelesüsteemi leksikaalsel ning grammatilisel tasandil ning õige süntaksi osas. Grammatilisest aspektist on normilause (sentents) vorm, selle sisuks on õigusnorm (käitumisreegel). Formaalloogika reeglite järgimine tagab mõtlemise ning mõisteselguse (õigusnormi tekstis esitatud spetsiifiline olustik ning õiguspärase käitumise reegel esitatud olustikus peavad üheseks mõistmiseks alluma formaalloogilisele töötlemisele ehk analüüsile formaalse loogika põhiliste mõtlemisseaduste, mõiste, otsustuse, järelduse, tõestuse ning hüpoteesi osas).
respiratsiooniteooria (hingamine vajalik südame jahutamiseks). Pärast seda kui Boyle oli tõestanud, et õhk on vajalik eluks ning Lower näidanud, et veri muutub kopsu läbinult heledaks, hakkas kujunema arusaam hingamisest ja vastavast ainevahetusest. Harvey püsis mõnes aspektis siiski veel Aristotelese lainel, rääkides südamest, kui nö kesksest organist jutt siinkohal käib nö hingedest. Harveyd peetakse lisaks ka embrüoloogia rajajaks ex ovo omnia olevat tema sentents. Ex ovo omnia kõik on munast tähendab mh, et tähelepanu keskpunkti kerkivad paljud ,,vanad head" looduse seletamise küsimused, alates elu isetekkimisest ning lõpetades teemadega, mis seotud teleoloogia (sihipärase arengu), ,,hinge" jne-ga. Oluliseks saab küsimus isas- ja emasorganismi füsioloogilisest panusest uude organismi. Harvey õpetus hakkab õõnestama preformatsionismi teooriaid, andes teed epigeneesile, viimane omakorda viib rakuteooriani.
annaabi.ee 
