Võtmetransmitteriks selles keskuses on dopamiin. Kui võtad heroiini, muudab sinu keha selle morfiiniks. Morfiin imiteerib (põhimõtteliselt samamoodi toimides) endorfiinide loomulike neurotransmitterite toimet. See tähendab seda, et ka kõiki kehaprotsesse, millesse on kaasatud endorfiinid, imiteeritakse kui sa manustad endale heroiini. Selle protsessiga on seotud kolme tüüpi närvirakud: 1) endorfiinineuronid, 2) GABA neuronid ja 3) dopamiinineuronid. Mõnutunne normaalolekus 1. Dopamiini vabastatakse kehas normaalse sagedusega, kuid seda hulka saab stimuleerida või pidurdada. 2. Neurotransmitter GABA pidurdab dopamiini vabanemist. Kui endorfiinineuronini jõuab elektriline signaal, siis sulanduvad endorfiini sisaldavad põiekesed närviraku membraaniga ja endorfiinid vabastatakse kahe raku vahelisse ruumi- sünapsisse. Endorfiinid liiguvad üle sünaptilise pilu GABA neuronini. Selle neuroni dendriitidel on
ravimeid ning neid haigeid on ligikaudu pool psühhiaatriahaigla patsientkonnast. Skisofreenia bioloogilisi põhjusi on leitud nii virgatsainete funktsioneerimises kui ka aju anatoomilistes muutustes. Teooriaid ja teadusuuringuid on väga palju, kuid ükski avastatud iseärasus pole esinenud kõigil skisofreenikutel ning paljusid neist on leitud ka mõnel tervel inimesel. Kõige rohkem kinnitst leidnud bioloogiline seletus on dopamiinihüpotees. Nimet on teada, et skisofreenia puhul on dopamiinineuronid ajus ebatavaliselt aktiivsed. Teisena kinnitust saadud on vastupidise toimega aine, amfetamiini uurimusest, mis ergutab dopamiini. Amfetamiini võtab mõni inimene vaimse tegevuse stimuleerimiseks. Üledoseerimisel tekitab see amfetamiinipsühhoosi, mille sümptomid on väga sarnased paranoidse skisofreenia omadega. Dopamiinisüsteemi liigne aktiivsus võib mõjuda halvasti: inimene ei suuda enam ebaolulisi stiimuleid ignoreerida. Skisofreeniahaigetel ei ole leitud ühe kindla ajukoha
dementsus, vaid pigem emotsioonide ja motivatsiooni langus. Enamus skisofreeniaid on siiski hookululised ja vahel jääb esimene hoog ka ainsaks. Sellegipoolest kulub skisofreenia ravimisele palju aega ja ravimeid ning neid haiguseid on ligikaudu pool psühhiaatriahaigla patsientkonnast. Skisofreenia puhul on kõige rohkem kinnitust leidnud bioloogiline seletus nimega dopamiinihüpotees. Nimelt on teada, et skisofreenia puhul on dopamiinineuronid ajus ebatavaliselt aktiivsed. Umbes pooltel skisofreeniahaigetel on leitud ka aju anatoomilisi erinevusi. Skisofreenia puhul ei ole leitud ühe kindla ajukoha kahjustust, vaid muutusi väga erinevates ajukohtades. (Kreegipuu, M. 2009, lk. 246-249) 8 2. Nõustamine ja psühhoteraapia Psühhoteraapiat võib mõista kahes mõttes: kitsamas ja laiemas mõttes. Laiemas tähenduses on
- Luul - raske mõtlemishäire: tegelikkusele mittevastav mõte, milles inimene on ise veendunud, valveveendumus. - Paranoia - haiguslik veendumus, et talle tahetakse midagi halba teha. Skisofreenia bioloogilised põhjused: 1) Virgatsainete funktsioneerimine. 2) Aju anatoomilised muutused. - Dopamiinihüpotees - oletus, mis seletab skisofreenia tekkimist virgatsaine dopamiini liigse vabanemisega. Skisofreenia puhul on dopamiinineuronid ajus ebatavaliselt aktiivsed. - Neuroleptikumid - skisofreenilist psühhoosi ravivad ained. Mis on skisofreenia põhjus? Kuidas seda on uuritud? Tulemused A. Diateesid - Kaksikute meetod, lapseandmised - .. - Geneetiline eelsoodumus - Epidemioloogilised uurimused - Vajab uurimist - Viirushaigused raseduse ajal - Rahvastiku uuringud, - Hüpoteesid - Lapse kasvutingimused lapsendamised B
15.4. Psühhootiliste häirete näide: skisofreenia Skisofreeni on üks huvitavamaid ja nii ilukirjanduses kui ka rahva ettekujutuses vaimuhaiguse prototüübiks kujunenud häire. Luulumõtteks nimetatakse haiguslikku valeveendumust enese ja maailma osas. Skisofreenia bioloogilisi põhjusi on leitud nii virgatsaine funktsioneerimises kui ka aju anatoomilistes muutustes. Kõige pidevam seletus on dopamiinihüpotees. On teada, et skisofreenia puhul on dopamiinineuronid ajus ebatavaliselt aktiivsed. Pooltel skisofreeniahaigetel leitakse ka aju anatoomilisi erinevusi. Skisofreenia on pärilik, kuid avaldumist mõjutavad ka keskkonnatingimused. Mõjutavad ka peresuhted ja viirushaigused raseduse ajal. Perekonnas mõjutab lähedaste kriitika ja emotsionaalne pealetükkivus. 15.5. Nõustamine ja psühhoteraapia Psühhoteraapia kitsamas ehk spetsiifilises tähenduses on tervisehäirete ravi psühholoogiliste meetoditega. Laiemas tähenduses on