Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. (et.wikipedia.org) Lisa 1: Ehitusstiilid dooria, joonia ja korintose joonised Joonised 1: Antud joonistel on kujutatud dooria (vasakul), joonia (keskel) ja korintose (paremal) sambaid. Kahel esimesel joonisel on viidatud tähtedega sammaste osadele. a krepidoma, b stülobaat, c ehhiin, d kapiteel (doorial abakus, joonial voluut), e arhitraav, f friis, g karniis, h frontoon. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-16-1.htm.) Joonis 2: Antud joonisel näeme Perthanoni ristkülikukujulist ehk peripteeri põhiplaani. Kitsal küljel 8, pikal küljel 17 sammast. Lisa 2: Parthenon ja Erechtheion Joonis 3: Parthenon Ateena Akropolil. (http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon.) Joonis 4: Erechtheion Ateena Akropolil. (http://www.freemages.co
soodsamad Zeusi tempel Olümpias (arhitektuur) ARHITEKTUUR (põhiliselt templid) Kreeklaste enesehinnang Sambad( põhi- ristküliku kujuline alus) Mõningas templid on kokku pandud nagu legod sest nad ei kasutanud siduaineid Tlit ümbritsevad sambad Sammaste pikkuse ja käidud vahekord peabolema õige Naos ehk lühakoda küüniline jumala kuju Kreekas võis iga inimene jumala juurde minna Dooria- dooria order(E kord) korrastatud arhitektuur on kõige vanem Dooria orderil puudub baas- doorial on tüvi ja kapiteel( sammas on keskel pasisutus) kapiteel koosneb 2st osast- ümmargune plaat ja neljakandiline plaat katsu on madal kolmnurk viil - Madal viilkatus (levib kesk ja lõuna kreekasse) Joonia order - baas (3 trepiastet) sellele toetub tüves ja kapiteel (naiselik order) rullpadjand või moluut ja neljakandiline plaat, friis (on üleni reljeefidega kaetud) (väike Aasia ja saared) Korintose order (kõige hilisem ja kõige sihvakam) alus, sammas, baad ja kapiteel
Templite ehitamisel järgiti orderit, templi mõõdud on väga kindlates seostes. Stiil lähtub sammastest, mida on kasutatud. Tempel ehitati mäetippu, tempel oli väljastpoolt ilus. Sambad ehitati 3-4 aluse peale. Kokku kasutati 3 tüüpi sambaid: dooria, joonia ja korintos. Dooria sambal puudus baad. Ta koosnes kahest plaadist, üks ruudu-, teine ringikujuline. Dooria on teistest jämedam. Kinnistusribad kannelüürid. Arhitraav kaunistusteta osa Friis kaunistustega osa Doorial jagati friis pooleks. Kõige lihtsam on korintose friis, seal on kasutatud mingit geomeetrilist lõiget. Sammastel kõige enam erinevad kapiteelid. Joonia kapiteelil oli voluut, korintose kapiteeliks on karikas. Templid ehitati kivist, liivakivist ja marmorist. Aga talastik oli puidust. Vana-Kreeka tuntuimad ehitised arhailisel ja klassikalisel ajastul Dooria order kujunes Mandri-Kreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal Apollonile tõenäoliselt 7
õppisid tundma sidematerjale ja nad ehitasid ROTUND'e, mis olid ringikujulised templid. · Kreeka templitel oli alus - krepidoma, ning samuti ehitati templid mäetippudele. Kreeka templite sambad: · dooria o Kõige masiivsem, peamine omapära on kahest plaadist koosnev kapiteel, ülemine plaat on ruudukujuline ja alumine ringikujuline. o Tüvi on kaunistatud kannelüüridega, doorial on need väga laiad, neid on umbes 16, sammas on veidikene paisutatud keskosast, et kaugelt vaadates oleks sammas ühtlane. o Dooria sambal puudub baas. o Friis koosneb triglüüfist ja reljeefidest. o Ehhiin ümar kiviplaat o Abakus nelinurkne kiviplaat. · joonia o Kapiteel on kaunistatud rikkalikumalt, kus on kaks VOLUUTI - keerukujuline kaunistus.
väljast ilus . tihti oli ehitatud kõrgendikule/mäe otsa. võis olla ehitatud kivist või marorist. templitel oli kinder order kuidas neid ehitada. profaan arhitektuuris polnud kindlat orderit vaid stiil. stiile on 3: doria, joonia ja korintose stiilis sambad. Dooria ja joonia sambad on vanemad ja kasutatud on neid vastavalt sellele, kus need rahvad elasid. viimane suurim sambastiil pärineb _ _ _ , see on korintose stiil. kõige olulisem on samba kapiteel, e. peaosa. doorial on lihtne kapitee, olemas on vaid 2 plaati, joonia voluut = kõver ehhiin. mustrite ja sellekõige kohta täpsemalt [53] Vana kreeka ja vana rooma maali- ja tarbekunst. vana rooma maalikunst on reeglina tehtud kreeklastest orjade poolt. roomalased ise ei maalinud, kuna seda peeti häbiväärseks. Kreekas hinnati maalikunstnikke väga kõrgelt. Kreeklaste jaoks oli maalikunst tähtsaim, ka meste jaoks oluline. Kreeklased võtsid esimesena kasutusele tahvelmaali [5.-6. saj]. See
annaabi.ee 
