vabadikud, träälid, rannarootslased * Teotöö, sunnismaisus, pärisorjus * Kuidas oli seotud viljahinna tõus sunnismaisuse kujunemisega Liivimaal? 3) Linnad ja kaubandus: * Keskaegsed linnad Eestis , linnakodanike õigused, raad ja tema ülesanded, gild, tsunft, skraa * Hansa Liit, hansalinnad Eestis, kaubad- veeti Venemaalt, Liivimaalt välja 4) Vaimuelu: a) Mõisteid: Toomkirik, toomkool, kirikukihelkond Tsistertslased ,dominikaanlased, frantsisklased b) Reformatsioon ja selle levik Liivimaal pildirüüste Esimene eestikeelne raamat IV KAARDID: 1. 8 suurt Eesti muinasmaakonda , linnused, Ümera ja Madisepäeva lahingukohad 2. Keskaegse Liivimaa riigid, Eesti alal asunud linnad, Riia
Vennad tegelesid laialdaselt misjonitööga ja edendasid haridust oma ülikoolides Bolognas, Kölnis, Oxfordis jm. Tohutu panuse katoliikliku teoloogia ja filosoofia arengusse on andnud dominiiklased Albertus Magnus, Thomas Aquinost ja Meister Eckhart. Ka ehituskunstis etendasid dominiiklased märkimisväärset osa. Kirikud ehitati suured, et võimalikult palju inimesi mahuks jutlust kuulama.Kloostrid ehitasid nad tavaliselt linna rahvarohketesse piirkondadesse,et rahvaga tihedalt suhelda. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Nende jõudmist Liivimaale vaid kümmekond aastat pärast ordu teket võib pidada Modena Wilhelmi tegevuse tulemuseks. Wilhelm oli ise kohtunud Püha Dominicusega ning paistis silma eriti agara ordu toetajana. Nii Tallinna kui ka Riia dominiiklaste kloostrid rajati 1220. aastate lõpul 1230. aastate algul just tema algatusel. Kuigi
· preestrid e. kirikuõpetajad · missa · kloostrid (tsistertslased, dominikaanlased, frantisklased) Usuelu maal: ca 100 kihelkonda, igas kihelkonnakirik. Kirikutel on oma valdused, mõisatelt nõutakse kümnist. Preester jagas lihtrahvale 7 sakramenti.
Dominiiklasteks hakkasid 17 peamiselt jõukate ja haritud perekondade liikmed. Dominikaanid hindasid kõrgelt haridust, mida pidasid oluliseks võitluses ketserite vastu, seepärast usaldati neile ka inkvisitsiooni teostamine. Tegutsedes ülikoolides edendasid nad teoloogiat ja filosoofiat (Albertus Magnus, Aquino Thomas, Meister Eckhart). Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Tallinnasse asusid dominiiklased 1229. a., Tartusse 1300. a., mõnevõrra hiljem ka Narva. Dominiiklased tundsid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed. · Augustiinlaste ordu Katoliiklik munga- ja nunnaordu, mille liikmed elavad Püha Augustinuse teostest lähtuvate reeglite järgi
Usk on lähtepunktiks, lauseid ümber lükata ei saa. Mõistusega peab usku põhjendama. Ontoloogiline jumalatõestus määratleb Jumalat kui seda, kellest kõrgemat ja täiuslikumat pole võimalik mõelda. Jumal peab olemas olema. Mitteeksisteerivat pole võimalik mõelda. Thomas Aquino ütleb selle peale: "Pähh!" Universaaliate (üldmõisted) küsimus. Seltskond jaguneb põhiliselt kahte: 1)frantsiskaanid - üldmõisted on tuletatud, üksikmõiste on tähtsam, on nominalistid; 2)dominikaanlased - on realistid, üldmõistetel on palju suurem tähtsus. Ise oli universaaliate küsimuses realist; ütles, et üldmõistetel on suurem reaalsus kui üksikmõistetel. Keskaja filosoofia põhiprobleem on universaaliate küsimus. Realistid õpetasid, et üldmõisted on kõige tähtsamad. Kirik ise peab oma positsiooni kriitiliseks realismiks. Enne kui Jumal maailma lõi, oli see ideena tema vaimus. Ürgpildid on Jumala sisemine kõne, nende koopia sõna näol. Inimese hing on Jumala näoline,
annaabi.ee 
