sajandist pärinevate visitatsiooniprotokollide ohtrad teated paganlikest kommetest - surnute matmisest paganlikesse kalmetesse, nõidumisest ja abi otsimisest loodusjõududelt, laulatamata abieludest ning mõnel pool esines isegi veel ristimise maha pesemist. Vastristituilt ei nõutud kuigi palju - minimaalselt üks kord aastas missal ja armulaual käimist. Sellepärast pole imestada, et põhirõhk jäigi välistele usukommetele. Seda lünka püüdis mõningal määral täita dominiiklastest kerjusmunkade tegevus, kes maal ringi rännates kuulutasid jumalasõna kohalikus keeles. Kuid kerjusmunkade tegevus põhjustas pingeid ametlike kirikuvõimudega, kuna neil oli luba jagada pühi sakramente ilma kohaliku preestriga kooskõlastamata. Keskajal oli lugemine ja kirjutamine eelkõige vaimulike kutseoskus, kuid pärast kirikute rajamist hakkas kirja- ning lugemisoskus laiemalt levima. Lugemisoskust oli eelkõige
kirjasõna vastu hakkasid kõige enne huvi pelgupaigaks. Mõnest linnusest või õieti Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei tundma dominiiklastest mungad Tallinnas. linnuse juurde kuulunud asulast kujunes tuntud, õppekeeleks oli ladina keel. Toom Ristiusu õpetamiseks andis ordu hiljem linn. Nii juhtus see näiteks Tallinnas, koolid andsid haridust tulevastele
13. saj algul kujundati frantsiklastest paavsti kaitse all olev ordu. Ordu põhinõudeks oli vaesuse nõue, kus kehtisid mitmed tabud. Hiljem kadusid õilsad põhimõtted, hakati mood kloostreid (eeskätt linnades), mis tõi kaasa lõhesid endi hulgas. Dominiiklaste ordu rajajaks oli püha Dominicus, kelle peamine siht oli jutlustada paganluse ja ketserluste tõkestamiseks. Dominiiklaste põhivahendiks muutus jutlus. Dominiiklastel tekkis tihe side skolasitikaga ning ülikoolidega. Dominiiklastest said ka põhilised inkivisiitorid ning rajati ka linnadesse kloostreid. Juudid, ketserid Varakeskaja inimesel oli juutidega vähe pistmist, kuna juudid olid enamasti kaupmehed, mida taunisid kristlased. Kõrgkeskajal olukord muutus: linnade ja kaubanduse arenemisega tekkis konkurents juutidega, seeläbi suurenesid ka vastuolud. Liigkasuvõtmises jäid juudid lombardlastele alla, seetõttu pidid nad tegelema väikeäridega,mis tõi kaasa lihtrahva kurnamise
Kloostrikool jagunes kaheks: ühes õppisid noviitsid, tulevased mungad, teises linnalapsed. Õppetöö toimus mõlemas ladina keeles. Alguses omandati lugemisoskus, siis õpiti triviumi ained. Kirjutamise õppimiseks kasutati A.Donatuse poolt küsimuse ja vastuse vormis välja antud algastme õpikut ja A. De Villa Dei värsivormis esitatud grammatikareegleid. Kirjutamiseks kasutati stiilust ja vahatahvlit. Eestikeelse kirjasõna vastu tundsid huvi kõige enne dominiiklastest mungad Tallinnas. Ristiusu õpetamiseks andis ordu ülemkapiitel juba 1236. aastal korralduse, et mungad õpiksid kohaliku rahva keelt. Tallinna dominiiklaste kloostris oli eestlasi, kes võisid teha tõlketööd ja õpetada eesti keelt ka oma võõramaalastest kaaslastele. 1372. aastal ehitas linn Pikale tänavale kooli, mille eluiga ostus lühikeseks, kuna kirikuvõimud sulgesid kooli. Juba 1391. aastal oli Riias avatud Peetri kirikukool. 1424. aasta
liikumiseks. Sellest liikumisest kujunes mungaordu kus oli vaesusenõue. Frantsisklased 13.saj jagunesid kaheks põhiharuks, ühed olid puhtad kerjusmungad, teised rajasid kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse levitamine paganate ja islamlaste hulgas, 1216a Dominiiklaste ordu sai ametlikuks, neid kutsuti jutustajavendadeks ja mustadeks-vendadeks. Kuna nende põhiline tegevus oli jutlustamine siis hakkasid nad tegelema teoloogiaga, paljudest dominiiklastest said skolastid ja õpetajad, nende ideedest sai alguse ka inkvisitsioon. Ketserlus oli aktuaalne teema hilisantiigis kuigi see termin tuli kasutusele kõrgkeskajal, hilisantiigi puhul võiks rääkida hereesiast. Varakeskajal hereesia ei olnud probleem, probleemiks muutus see seoses ristisõdadega. osaliselt avaldus ketserlus kirikukriitikaga, levisid õpetused kus räägiti vaimulike korrumpeerumisest. Tuntuim liikumine oli Valdés´i
annaabi.ee 
