Kompositsioonireeglid on sarnased nii muusikas, kirjanduses kui kujutavas kunstis. Kunsti teose ülesehitus, kus kokkuseade koosneb koostisosadest, näiteks pind, joon, vorm. Kõige kõrgemad nõudmised seatakse kompositsioonile abstraktses kunstis. Värvikompositsioon ehk värvide tasakaal - kujutava kunsti ja ruumikujunduse mõiste, kus maalimisel on oluline tasakaal kasutavate värvitoonide ja kujundite omavahelise paigutuse vahel. Värvuste intensiivsuse ja koguse tasakaal - erksamaid või domineerivamaid värvusi tuleks kasutada vähem. Vastupidi, mida mahedam või pehmem on värvus, seda rohkem peab seda olema, et tasakaalustada erksamaid värve. Avangardkunst - eesrindlik, novaatorlik (uuenduslik) roll ühiskonnas.
Väline maailm Minevik Tulevik Väärtused Abstraktsioonid Vaimuseisundid( kelle omad) Teadmise subjektid Kes teab Kes on võimeline ja mis liiki teadmiseks Kas on teadmisi ilma subjektita. Kuidas sõltub teadmine Soost Rassist Ühiskondlikust staatusest Uusajal on epistemoloogia filosoofia domineerivamaid valdkondi. 22.Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Feministid on väitnud, et traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti õigustamatult tahaplaanile. Kui igapäevaelus võetakse naiste juttu enam- vähem tõsiselt, siis äärmuslikul kujul ei väärtustata mehe ja naise uskumust võrdselt. Ühesõnaga, kui sa oled naine, mustanahaline ja lesbi ei tea sa midagi. 23.Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses.
1)Kordamine (traditsiooniline aspekt) 2)Avardamine (evolutsiooniline aspekt) 3)Hülgamine (revolutsiooniline aspekt) TEADMINE I 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Teadmisega (loomus, piirid) ja sellega seotud küsimustega/mõistega (taju, mälu, kindlus) tegeleb filosoofia valdkond, mida nimetatakse epistemoloogiaks. Termini “epistemoloogia” vermis 1854 šoti mõtleja James F. Ferrier [1808—1864] “epistemoloogia” tähendab – teadmine Uusaja domineerivamaid filosoofiavaldkondi Kõrvuti terminiga “epistemoloogia:” - “gnoseoloogia” - “tunnetusteooria” - “teadmiseteooria” - “teadmusteooria” - “episteemika”EPISTEMOLOOGIA (episteme – teadmine, logos – teadus, õpetus) Filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja sellega seotud küsimustega EPIDEMIOLOOGIA (epi – juures, seas; demos – rahvas; logos – teadus, õpetus) Teadus, mis käsitleb haiguste esinemist populatsioonides 2
õppida. Traditsiooniline, õpetajakeskne ja tekstipõhine koolitusvorm hakkab kaotama oma positsiooni mudelina, kuidas omandada teadmisi edukalt. Õppimine ei tähenda enam infost osasaamist, vaid kogemuste omandamist keskkondadest, milles füüsilised ja intellektuaalsed tööriistad on kättesaadavad ning neid kasutatakse konkreetsete tegvuste osadena. Õpetamine- juhendamise ja õppeprotsesi toetamise mõttes-saab jätkuvalt olema üks ühiskonna domineerivamaid omadusi. Kommunikatsioonitehnika muutub üha enam õppimise eesmärgiks: vormist saab sisu. Infotehnoloogia seab suuremad nõudmised lugemis- ja kirjutamisoskusele. Põhiküsimuseks on muutunud kuidas teisendada info millekski, mida me võime nimetada teadmisteks. Järjest tähtsamaks muutuvad sellised oskused nagu seoste nägemine, olulise leidmine ja kriitiline suhtumine. Ollakse sunnitud keskenduma olulisele ja püüdma tabada vahendavate sõnumite põhiolemust. Ent areng
skeptitsism ja agnostitsism. Skeptitsism on kahtlemise filosoofia. Agnostitsism on õpetus, mis eitab teadmiste võimalikkust. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise probleemidega. Termini "epistemoloogia" vermis 19, saj keskel soti mõtleja James F. Ferrier. "Epistemoloogiaga" kõrvuti kasutatakse ka termineid "gnoseoloogia", "tunnetusteooria", "teadmiseteooria", "tedmusteooria" ja "episteemika". Uusajal on epistemoloogia olnud filosoofia domineerivamaid valdkondi. 2. Mida tähendab küsimus ,,teadmise määrast"? Skeptikud ütlevad, et me teame väga vähe; igatahes palju vähem sellest, mida arvame end teadvat. Äärmuslikud skeptikud väidavad, et me ei tea midagi muud peale oma endi praeguste teadvuse seisundite (praegused mõtted ja kogemused). Skaala teises otsas on mitemesugused realitid, kes väidavad, et me teame kaunis palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale?
jumal on olemas. Epistemoloogia on filosoofia osa, mis tegeleb teadmise probleemidega. Termini “epistemoloogia” vermis 19, saj keskel šoti mõtleja James F. Ferrier. “Epistemoloogiaga” kõrvuti kasutatakse ka termineid “gnoseoloogia”, “tunnetusteooria”, “teadmiseteooria”, “tedmusteooria” ja “episteemika”. Uusajal on epistemoloogia olnud filosoofia domineerivamaid valdkondi. 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla ta kuulub? Ontoloogia on olemisõpetus. Põhiküsimus: Mis on olemas? Ei ole õpetus selle kohta, kuidas olla või elada. Et jõuda päris ontoloogiliste probleemideni, tuleb küsimus. Mis on olemas? täpsustada: Mis liiki asju on olemas? Millised on kõige üldisemad olemasolu liigid? Mis liiki asjad eksisteerivad iseseisvalt, sõltumatult? Fundamentaalseteks küsimusteks
annaabi.ee 
