Seetõttu tekkisid tal hariduse puudujäägid ning ta omandas oma keskkonna jämedad kombed. Hiljem kahetses ta, et ei olnud õigel ajal haridust saanud. Neljateistaastasena kuulis Peeter vürst Jakov Dolgorukilt, et tollel on instrument, millega saab kaugete asjade vahelisi kaugusi määrata. Noor tsaar tahtis instrumenti näha, kuid vürst vastas, et see on ära varastatud. Tsaar tegi Dolgorukile ülesandeks osta see instrument Prantsusmaalt, kuhu Dolgoruki saadikuna läks. Aastal 1688 tõi Dolgoruki Prantsusmaalt astrolaabi ja teisi instrumente. Tsaari lähikonnas ei teadnud keegi, mida need endast kujutavad. Lõpuks seletas talle asja ära hollandlane Frans Timmerman. Tsaar tegi Timmermani oma lähikondlaseks ning hakkas temalt õppima aritmeetikat, geomeetriat ja fortifikatsiooni. Kuueteistaastaselt arvutama õppides tegi ta kirjutamises veel palju vigu. Timmerman leidis Peetri jaoks hollandlase Karsten Branti, kes Peetri jaoks ühe vana paadi
keskus, Moskva oblasti keskus (ei kuulu oblasti koosseisu) ja üks maailma suurimaid linnu. Kuulub Keskföderaalringkonda. Ýstanbuli arvestamata on Moskva elanike arvult Euroopa suurim linn, seda nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult. 5 2.1 Moskva ajalugu Linna esmamainimese aastaks loetakse aastat 1147, kui Kiievi suurvürst Juri Dolgoruki pärast piirkonna vallutamist Novgorodi vürstiriigilt, kutsus sinna oma venna Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitsi kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva ja Smolenski piirkonnas läbiviidud edukat sõjakäiku. 1156. alustati Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale ühele 7-st Moskva kõrgendikule Borovitski kõrgendikule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents - Moskva Kreml
sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud Rostovi-Suzdali vürstiriik, Smolenski, Rjazani, Galiitsia- Volõõnia, Perejaslavli, Tsernigovi, Polotski, Turovi-Pinski ja Novgorodi vürstiriik.1130. aastatel kujunes uueks slaavi vürstiriikide keskuseks Vladimiri-Suzdali vürstiriik (nimetatud ka Rostovi- Suzdali vürstiriigiks) keskusega Vladimiris. Selle riigi juhid olid Juri Dolgoruki ja Andrei Bogoljubski. Sinna läks üle suurvürsti tiitel ja kolis ka Kiievi kirikujuht metropoliit.Kiievi-Vene riigi lõpuks loetakse aastat 1169, kui vürstiriikide omavahelises sõjategevuses vallutas Andrei Bogoljubski Kiievi linna ja röövis selle varad.
Vladimir Suustali vürstiriik tuumikala Volga ja Oka ülemjooksu vahel. Sellel alal pole ühtegi idaslaavi hõimu. Krivitseid ja sloveenid riivamisi aga neid idaslaavideks ei peeta. Soome-ugri hõime merjalased, murovid, mestserad. Ja põhja poolt ulatuvad sinna ka vepslased. 12. sajandi I poolel venelased sinna alale, sest esimene teadaolev keskus Vldaimir Geasman ehk MOnomahhi valitsusajal 1108. Vladimir monomahh saadab uut ala valitsema oma kuuenda poja Juri Dolgoruki (Juri Pikkkäsi). Vene kolm vägilast: Ilja Muromets üks neist. Kiievi Petserski kloostrisse legendi ärgi maetud, 1643 kuulutati pühakuks. 1988 kaevati haud lahti, tehti temast rekonstruktsioon. Nagu oleks ajalooline isik. 1125-1157 Juri Dolgoruki Vladimir Suustali vürst. Tema ajal meelitatakse rahvast sinna elama. Käsitllisi ja kaupmehi saabus, teatud ajal elanike hulk kasvas. Kutsuti sõpru ja sugulasi, lõpuks oli soomeugri rahvast vähem kui slaave
Jaroslav Tark srn. 1054 Kiievi suurvürst 1019-1054. Pani oma tütred mehele Euroopa valitsejatele (Norra, Ungari, Prantsuse). Vallutas 1030 Tartu (Jurjevi). Vsevolod srn. 1093 Kiievi suurvürst 1078-1093. Vladimir Monomahh srn. 1125 Kiievi suurvürst 1113-1125, viimane oluline Kiievis resideerunud suurvürst. Juri Dolgoruki srn. 1157 Rostovi-Suzdali vürst 1108-1157, Kiievi suurvürst 1149-1151 ja 1155-1157. Tema valitsemise ajal hakkas Venemaa keskuseks kujunema Kiievi asemel Vladimiri linn. Vsevolod Suurpesa srn. 1212 Vladimiri suurvürst 1177-1212. Jaroslav srn 1246 Vladimiri suurvürst 1238-1246. Tema ajal alistasid
Schleswigi-osa. 4. Narva lahing toimus Põhjasõja käigus 30. novembril 1700. aastal Narvas Rootsi ja Venemaa vägede vahel. Rootslased saavutasid selles veenva võidu. See on üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos. Vägesid juhatas Rootsi poolel Karl XII. Paremat tiiba juhatas kindral Carl Gustaf Rehnskiöld, vasakut tiiba Otto Wellingk. Osales palju prantsuse ohvitsere. Vene poolel feldmarssal hertsog Carl Eugen (Charles Eugène) de Croy (Croï) ning vürst Jakov Dolgoruki. Rootsi poolel võitles umbes 10 500 meest, Vene vägede koguarv ulatus eri andmetel 29 kuni 37 tuhandeni. Vene vägede hulgas oli ka saksimaalasi. Rootslasi langes 667, venelaste kaotused ulatusid paljudesse tuhandetesse. 5. 30. (19. ) novembril 1700 ründas 11 tuhande meheline Rootsi vägi Vene väge(Narva lahing). Paar päeva enne lahingut oli oma leerist lahkunud tsaar Peeter I, jättes vägede juhatamise alluvatele. Et Vene -8-
tekstide kogu. Kokkupanemine 11.saj Jaroslav Targa ajal. ( ) Põhiliselt kriminaalkaristused, peamine karistus- meheraha (rahatrahv). Raskuspunkti liikumine Kiievist Vladimirisse. Alguses Kiievi häll ei kadunud kuskile vaid uus keskus lisaks. 12.saj merjalaste piirkodn, mis hakkab slaavistuma- tekivad linnad (Vladimir, Moskva, Jaroslavl..). Üleminek läänemeresoome keelelt slaavi keelele ajapikku. Just Vladimiri valitseja hakkab ennast nimetama Vladimiri suurvürstiks. Juri Dolgoruki ( võimas vürst, kelle käsi ulatus kaugele (nt. tegeles Kiievi asjadega). 1147. a kutsus ta venna Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitsi kohtumisele paika nimega Moskva. Seda aastat loetakse Moskva esmamainimise aastaks. 1156. A laskis ta sinna ehitada puust linnuse. Ta järglane Andrei Boboljuvski (1157-1174)- vallutas Kiievi, tapeti. Pärast isa surma 1157 valis bojaaride ja kaupmeeste kogu Rostovi-Suzdali vürst- konnas Andrei Vladimiri, Rostovi ja Suzdali vürstiks
annaabi.ee 
