Sõmerpalu Põhikool Kristen Parijõgi 5.klass Koer Referaat Sõmerpalu 2009 Sissejuhatus Dobermann on keskmist kasvu, tugev ja muskilise kehaehitusega. Oma elegantsete joonte, uhke hoiaku ja temperamentse iseloomu ning meelekindla ilme tõttu vastab ta koera ideaalpildile. Dobermanni kere näib peaaegu ruudukujulisena, eriti isastel. Karv on lühike, karm ja tihe, aluskarv ei ole lubatud. Värvustest on Euroopas lubatud must ja tumepruun (Ameerikas ka sinine ja isabella e. koorekohvivärv), roostepunaste selgepiiriliste puhaste värvimärkmetega. Märgid koonul on täppidena põskedel ja kulmude peal; kõril, kaks märki rinnal; kämblal, pöial ja käppadel, tagajäsemete siseküljel, küünarvartel ja saba all
tulumaks on üle 972, maks on 5,5% makstavast tulumaksust.) Liidumaad: · pärandimaks, kinnisvara müügi maks · õlu, hasartmängud · tulekaitsemaks Linnavalitsused: · kinnisvaramaks · teised joogid, motellid, koeramaks (Hundesteuer) Koeramaksu määrad on eri piirkondades erinevad, erinev on ka maksusumma koeraliikide lõikes, näiteks chihuahua eest makstav summa on väiksem kui dobermanni eest. Iga koer tuleb linnavalitsuses arvele võtta ning tema pealt maksu tasuda. Tihti suureneb maks iga järgneva koera võtmisel. Tulumaks ja käibemaks jaotuvad kvoodi alusel föderatsioonile ja liidumaadele. Käibemaksumäär on 19%, toiduainetele ja põllumajandussaadustele, raamatutele, ajakirjadele, lilledele, transpordile kehtib vähendatud määr 7%. Mõned kaubad on seadusega käibemaksust vabastatud, näiteks eksport, teatud
reaalsena kerkib päevakorda kunagi tegevus ning rahvarohke 3 ansambli revitaliseerimine. Allpool esitatud ajaloolised andmed tahavad sellele lisada m õnevõrra teaduslikku autentsust ning minevikuvõlu . Ajaloolised andmed. Varasemad teated Pikva m õisast pärinevad 19. sajandi algusest. Mõisast vanem on samanimeline k üla. Veel päris 18. saj lõpul kubermangu maamõõtja S. Dobermanni poolt koostatud topograafilistes teadetes ei ole Pikvat m õisana märgitud. Alavere kõrvalmõisana kuuleme sellest esmakordselt 1816. aastal. Tollal moodustasid Alavere, Pikva ja J äneda ühe suurema Hermann Ludvig v. Löwensternile kuulunud m õisatekompleksi. Säilinud arhiividokumentide valgusel v õib saada ühtteist teada omaniku majanduslikult küllalt raske seisukorra kohta. Nii on ta v õtnud mitmeid kordi ning k üllalt suurte summadena v õlgu Eestimaa
Karvkate on tihe ja paks, ilmastikukindel, Chow Chowsid on pikakaravalisi ja lühikarvalisi. Värvuselt punane, sinine, must, fawn, cream vi valge. Karvkate vajab regulaarset hooldamist. Dobermann Tõu algusajaks võib lugeda 19. sajandi keskpaika Saksamaal Apoldas, kus Friedrich Louis Dobermann aretas omale sobiva koera ühendades ja sobitades kokku palju erinevaid koeratõuge. Dobermann on ainus saksa tõug, mis kannab oma esialgse aretaja, Friedrich Louis Dobermanni (02.01.1834 - 09.06.1894) nime. Teatakse, et ta oli maksukoguja ja lihunik, kes kõrvaltööna tegeles koerapüüdjana, kel oli seaduslik igus kinni püüda hulkuvaid koeri. Aretusmaterjalina kasutas ta kõige teravamaid koeri sellest kontingendist. Need nn. "lihuniku koerad", milliseid peeti juba tollal küllalt puhtatõulisteks, mängisid 10/ 10/31 tähtsaimat rolli dobermanni tõu tekkimisel
kui kaks sajandit. 1703. aasta septembris, Põhjasõja ajal (1700-1721), laastati ja põletati nii mõis kui ka selle ümbrus. Millal mõis pärast sõda taas üles ehitati, selle kohta täpne informatsioon puudub. Vanim säilinud hoone mõisas on nn. Tagamõis, mis on ehitatud 18. sajandi teisel poolel, mil see oli ainuke kivihoone kõik teised ehitised olid puithooned. Säilinud on 1800. aastal maamõõtja S. Dobermanni poolt koostatud hoonete nimekiri. Nimekirja kohaselt olid sel ajal olemas mõisahoone, viljaait, saun, sepikoda ja kolm puidust rehielamut. Lisaks sellele veel kaks paviljoni, hobusetall, viinavabrik, härjalaut ning kivist vesiveski. 19. sajandi alguses oli mõisaomanike majanduslik olukord väga raske; tipnedes võlgadesse langemisega ning seetõttu olid nad 1809. aastal sunnitud mõisa oksjonil maha müüma. 23. veebruaril 1810. a. sai Vihula omanikuks Alexander von Schubert
Stiil 1768 hilisbarokk, mis sisaldab juba klassitsismi mõjusid. Norrmani andmetel kaunistati peahoone sammastega juba nüüd. Algas mõisa hiilgeaeg. Mõisas on: härrastemaja ja kaks häärberit, 1700ndate kaks talli ja kaks vankrikuuri, laudad (Viehgarten), viinaköök, lõpp kangrumaja, sepikoda, aiamaja kivist; kaks vilja- ja üks linnaserehi puust. /Kangilaski 1987, lk 15 (S.Dobermanni andmed)/ Puudub kaarait. Nüüd lähevad andmed mõnevõrra lahku. Ma ei hakka siin oletama, millised võivad täpsemad olla. Mind huvitab vanem ajajärk. Klassitsistlik ümberehituse periood Norrmani järgi. Peahoonele lisati tiibrisaliidid. Laiendati parki maastikupargiga jõeluhal ja 1800-1803 heinamaal, kus on praegu koolitee. Istutati kastaniallee. Valitsejamaja oli aga 1833. a. kaardil veel väiksem kui see on praegu
annaabi.ee 
