New Orleans jazz, Louis Armstrong New Orleans jazz ehk Dixieland ★ New Orleans Jazz ehk Dixieland, mõnikord nimetatakse hot jazz või varajane jazz. Dixieland on jazzi muusika stiil, mis on arenenud New Orleansis XX sajandi alguses ja oli enim levinud Chicagos ja New York Citys 1910. aastatel. ★ Tuntud jazzi laulud Dixielandi ajastust on "Basin Street Blues" ja "When the Saints go Marching In". Dixielandi töötas välja Louis Armstrong jt. ★ Dixieland pandi nimeks New Orleansi jazzmuusikute stiilile. Nimi on viide "Vanale Lõunale", ehk Lõuna-Mason-Dixon piirile, mis asub Virginia ja Pennsylvania vahel. Dixieland, mis töötati välja New Orleansis, on üks džässmuusika varaseimaid stiile. ★ Lõplik Dixielandi heli luuakse ühe instrumendi (enamasti trompetiga). Tavaliselt mängitakse meloodiast äratuntav variatsioon ja muud instrumendid improviseerivad selle järgi.
.. Iseloomusta valgete muusikute mängitud jazzmuusikat? ................................. ..................................................................................................... Valge jazzi isaks peetakse .............................. Ta juhatas ansambleid alates 1891a. "Dixie's Land" oli laul, mille kirjutas 1859 aastal ...................................... Laul rääkis orjakaupmehest Jonathan Dixie'st, kes müüs oma orje tihti lõunasse. Hiljem sai Dixielandist ............ Dixielandi perioodiks peetakse jazzmuusikas aega ....................................... Millal hakkas jazzmuusikale mõju avaldama heliplaaditööstus? ...................................................................................................... Esimeseks rahvusvahelise kuulsusega jazzorkestriks sai .................................... Oma esimese heliplaadi tegi ansambel .............................................aastal.
Dixieland Ajalugu Dixielandi nimi on antud jazzi-stiilile New Orleansi jazzmuusikute poolt. Dixieland on üks vanemaid jazzi-stiile. Stiil arenes puhkpilliorkestrite marssidest, Prantsuse kadrillidest, Ragtime'st ja bluesist. Kuigi ansambli suurus ja koosseis võib olla väga paindlik, koosneb "standard" bändi solistiks trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupis: kitarr või banjo, string bass või tuuba, klaver ja trummid. Tunnused Peameloodiat esitab, kas: § trompet § kornet § klarnet Teised pillid improviseerivad samal ajal selle meloodia tausal ning ümber selle. Polüfoonilise kõla mänguviis. Louis Armstrong 4. august 1901 6. juuli 1971 USA dzässtrompetist ja laulja Trompeti- ja kornetivirtuoosina alustas ta juba 1920. aastate algul stuudiolindistusi koos oma ansamblitega Hot Five ja Hot Seven Avaldas dzässi arengule...
alguses. Bigbändi õitsemine lõppes umbes viiekümnendate keskel, põhjuseks oli televisiooni mõju ja lühikesed kolme minutilised vinüülplaadid pluss igasugused ökonoomilised faktorid. Benny Goodman ja tema orkester Kui võrrelda bigbändi ja dixielandi, siis bigbändis improveseeris üks soolo mängija, aga kõik ülejäänud muusikud mängisid täpselt noodist aranzeeritud materjali. Dixielandis ei olnud aranzeeritud materjali, kuid oli kollektiivne improvisieerimine. Muusikud improveseerisid oma tunde järgi vaba meloodiat peamiselt, et see ei hakka üldmuusika kujule halvasti mõjuma.
Rütmipillid: tuuba/kontrabass, bandzo/kitarr ja löökpillid. -Trompetil oli meloodiainstrumentidest juhtroll. -Tuntumad New Orleansi stiili esindajad: King Oliver's Creole Jazz Band Louis Armstrong (trompetist ja laulja) Dixieland-stiil (USA lõunaosariikide nimetus). See kerkis esile valgete poolt. Valgetel oli rohkem ragtime jooni, samas puudusid bluesi i intonatsioonid. Euroopa õppis tundma jazzi nime all just dixielandi. -Esimeseks rahvusvaheliseks jazz-orkestriks sai 'Original Dixieland Jazz Band', kes tegi maailma esimese Jazz-heliplaadi !! -Bix Beiderbecke oli hinnatuim jazzmuusik Chicago perioodil! SWING -Arenes 1930-datel -Swing e. kiikuma õõtsuma -Swing-muusika baseerus sageli tuntud lauludel. -Erinevalt traditsioonilisest jazzist esitati Swingi lihvitud kooskõlaga big-bandid. Sinna kuulus 4-5 saksofoni, 3-4 trompetit, 2-4 trombooni, rütmigruppi löökriistad, kontrabass,
Kreooni muusikute nimed ona alti prantsuse pärased. Ameerika mustadest kujuneb aga välja proletariaat. Kreoonid imetlesid neid. Kreoonidest muusikud olid haritud, oskasid noote lugeda. Am. Musatad olid vitaalsemad. Kreoonide põhiinstrumendiks oli klarnet. Etniliste ja muusikaliste joonte segunemisel sünnibki NO stiil. Seda iseloomsutab vaba kontra punkt, mida mägivad trompet, klarnet, tromboon. Neid saadab rütmi grupp. Üks salakavalamaid muusikuid on joe king oliver. Dixielandi rütm on lähedane Eu. Värsi rütmile, kus rõhk on 1. ja 3. rütmil.
- Tom Brown kasutas esimest korda 1915. aastal oma orkestri iseloomustamiseks sõna jazz ning tõi selle kõnepruuki. - Ülim hitt 1917. Nick La Rocca “Tiger rag” 20. sajandil. Chicago jazz - Tekkis 1920. aastate algul, pärast seda, kui USA astus I maailmasõtta (New Orleansi meelelahutusasutused Storyville’is suleti, Chicagost sai uus jazzi-pealinn). - Tänu dixielandi salvestamise võimalusele levis see laialt, lisaks saabus 1920. aastatel bluusi tippaeg, misjärel need kaks stiili põimusid üha rohkem. - Chicago muusikute loomingus peegeldus suurlinna meeletu elutempo ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Seda proovisid matkida valged keskkooli noored, mis pani aluse Austin High School Gang’ile, millest sai noorte talentide ja muusikastiili taimelavaks.
On teada, et valgete jazzorkestrites oli esialgu tublisti minstrellikku karikeerimist ja tühiseid reklaamitrikke suurema menu lõkkele puhumiseks. Pealiskaudse kuulaja jaoks ei ole New Orleansi ja dixieland'i stiilide vahel mingit olulist vahet. Siiski erineb valgete orkestrite viljeldud varane jazzmuusika neegrite stiilist, peamiselt just selle poolest, et valged võtsid üle eeskätt ragtime'i muusikalisi jooni, mis olid neile tuttavamad ja rohkem harjumuspäraseks saanud. Dixielandi erinevused traditsioonilisest: 1) Meloodiat kaunistatakse igasuguste melismidega (teemat ei arendata). Mustadel on meloodia arendatud (parafraas muudetud teema). 2) Dixieland'is pole blues'i intonatsioone. 3) Valged ei osanud mängida mustade sünkoope (fraseerimine). 4) Valged ei osanud pillidega teha vokaliseeritud tooni. Tänu valgete muusikute eelistatud olukorrale neegrite ees sai just dixieland'i stiil selleks muusikaliseks vormiks, mida maailm õppis tundma jazzi nime all
peamiselt just selle poolest, et valged võtsid üle eeskätt ragtime'i muusikalisi jooni, mis olid neile Louis Armstrong oli üks neid kunstnikke, kes säilitades omaenese näo, lähevad ajaga kaasa ja elavad tuttavamad ja rohkem harjumuspäraseks saanud. üle kõik maitsete muutumisest tingitud vapustused, mis väiksema kaliibriga muusikutele saatuslikuks Dixielandi erinevused traditsioonilisest: saavad. 1) Meloodiat kaunistatakse igasuguste melismidega (teemat ei arendata). Mustadel on Kui rääkida hääle absoluutsest ilust, siis jääb Armstrong alla ka provintsi operetiteatrite meloodia arendatud (parafraas muudetud teema). mikroskoopilise häälega koomikutele. Iseasi on aga väljendus
Enne seda oli jass (ja tema varasemad vormis jasm ja gism) tarvitusel slängisõnana, tähendades vunki (seksuaalset) energiat. (Eestis puudub veeljazzterminoloogia.Ametlikuskirjakeeleson kasutusel "dzäss",kuid kõnekeeles kohtab ka sõna "jats".Lubatud on niiüks,kuiteine. M ugandatud sõnakujud dzäss jne. , mida soovitab ÕS, pole muusikute hulgas heakskiitu leidnud ja seepärast eelistatakse algupärast kirjapilti jazz.) Oli saanud tavaks lahterdada kogu New Orleansi valge jazz dixielandi alla ja eristada see nõnda New Orleansi oma stiilist. Vaidlused stiililiste erinevuste üle muutusid eriti tulututeks aja edenedes, kui mustad muusikud hakkasid mängima valgetes orkestrites ja vastupidi. Jazziajalugualgabragtime'i,new orleansijadixielandiga.Jazzsündismustajavalgerassi kokkupuutest. Sellepärast tekkis see USA lõunaosas, sest seal olid kokkupuuted kõige intensiivsemad. 10. CHICAGO JAZZ (kahekümnendad)
annaabi.ee 
