või tsüklilised struktuurid. Allotroopide rohkus tuleneb sellest, et väävliaatomite sidemete vahelised nurgad ja aatomite vahekaugused võivad olla mitmesugused. Samuti ei ole piiratud struktuuri kuuluvate aatomite arv. Levik Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Ehe väävel tekib divesiniksulfiidhappe ja vääveldioksiidi vahelise keemilise reaktsiooni käigus: SO2 + 2H2S = 2H2O + 2S. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Näide: nCaSO4 + CnH2n = nCaCO3 + nH2O + nS. Väävlit on
Üljäänud metallide o.-a. on muutuv. Näit. Sn ja Pb - II ja IV; Fe - II ja III; Cu I ja II Keemilised omadused: 1.metallid reageerivad aktiivsete mittemetallidega. toimub liitumisreaktsioon, mis on ühtlasi redoksreaktsioon a) metall+ O2 → oksiid. N. 2Mg +O2 → 2MgO Mg -2e → Mg2+ O +2e → O2- b) metall + halogeen (F2 Cl2 Br2 I2 ) →´ vesinikhalogeniidhapete sool N. Ca + Cl2 →CaCl2 2 2Fe+ 3Cl2 → 2FeCl3 Fe -3e → Fe3+ Cl +1e →Cl- c) metall + väävel S → divesiniksulfiidhappe H2S sool N.Fe + S →FeS Fe-2e → Fe2+ S + 2e → S2- 2.metallid reageerivad liitainetega, toimub asendusreaktsioon vastavalt metallide aktiivsuse reale (pingerida). Need reaktsioonid on ühtlasi redoksreaktsioonid. Li K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au Metalli aktiivsus ← kasvab, metall on parem redutseerija a)aktiivsed metallid ( IA, IIA) reageerivad veega, tekib hüdroksiid ja eraldub H2. Ba + H2O →Ba(OH)2 +H2 2Na + 2H2O → 2NaOH + H2
Mitmekordse ümberkirjutamisega püüdsime koefitsientide leidmise järjekorda ainult näitlikustada. E. KOEFITSIENTIDE LEIDMINE REDOKSREAKTSIOONIDES, KUS SAMAS ÜHENDIS MÕLEMAD KEEMILISED ELEMENDID MUUDAVAD OKSÜDATSIOONIASTET Ülesanne. Tasakaalustada redoksreaktsiooni võrrand FeS + HNO3 = Fe(NO3)3 + H2SO4 + NO + H2O Raud(II)sulfiid FeS on divesiniksulfiidhappe H2S sool. Antud redoksreaktsioonis muutub raudsulfiidis nii raua kui ka väävli oksüdatsiooniaste: II -II V III VI II FeS + HNO3 = Fe(NO3)3 + H2SO4 + NO + H2O Vastavalt reeglile 1 valime redokssüsteemi algolekuks reaktsioonivõrrandi parema poole, sest selles on lämmastik nitraatioonina (oksüdatsiooniaste V) ja oksiidina (oksüdatsiooniaste II). 1III (-) 1II Fe + 1e = Fe 1VI (-) 1(-II) +9 1 S + 8e = S
väävel muutuvad ajapillu seismisel rombiliseks väävliks Keemilised omadused Väävli põlemisek hapnikus moodustub peamiselt SO 2 vähesel määral ka SO3 S O2 SO2 Vesiniku reageerimisel lväävliaurudega tekib ebameeldiva lõhnaga (mädamunalõhn) mürgine gaas- divesiniksulfiid Divesiniksulfiidi saamine H2 S H 2S Reageerimine mettallidega toimub kas tavalisel temperatuuril (näiteks naatriumiga) või kuumutamisel (näiteks rauaga) seejuures moodustuvad divesiniksulfiidhappe soolad sulfiidid 2 Na S Na2 S Fe S FeS Väävli tähtsamad ühendid värvusetu terava lõhnaga mürgine gaas. vääveldioksiid SO2 veega reageerimisel moodustub ebapüsiv väävlishape SO2 H 2 O H 2 SO3
Rombiline väävel (kõige püsivam väävli teisend, ka monokliinne ja plastiline muutuvad seistes rombiliseks väävliks). 3) Väävliaurude reageerimisel vesinikuga tekib divesiniksulfiid, mis on ebameeldiva lõhnaga mürgine gaas. Reageerimine metallidega toimub kas tavalisel temperatuuril (naatriumiga) või kuumutamisel (rauaga), mille toimel moodustuvad divesiniksulfiidhappe soolad e. sulfiidid. 4) Divesiniksulfiid ebameeldiva lõhnaga mürgine gaas. Esineb mineraalvetes ja tekib valkude lagunemisel. Vääveldioksiid Värvusetu terava lõhnaga mürgine gaas. Veega reageerimisel moodustub ebapüsiv väävlishape (H2SO3). Vääveltrioksiid Veest kaks korda raskem vedelik, mis seismisel kristalliseerub temperatuuril 17C
Mis on ooleum ja milleks seda kasutatakse? See on õlitaoline SO3 lahus väävelhappes, mis saadakse katalüütiliselt toodetud SO3me absorbeerimisel väävelhappesse. Seda kasut väävelhappe saamiseks??? 50. Divesiniksulfiid: saamine ja omadused. H2S divesiniksulfiid e monosulfaan on värvuseta, mädamunalõhnaga väga mürgine gaas, mis põhjustab sissehingamisel silmapilkset surma; tekib lihtainetest, laboris FeS reageerimisel HCl-ga. Lahustumisel vees mood nõrga happe- divesiniksulfiidhappe. Saamine: 2H+ + S2-H2S. Divesiniksulfiidi sooli nim sulfiidideks, mis on iseloomuliku värvusega ja rasklahustuvad. 51. Väävli halogeniidid: saamine ja omadused. 52. VIIA rühma elemendid (F, Cl, Br, I): leidumine, lihtainete saamine, omadused ja kasutamine. Üldiselt: halogeene iseloomustab eriti suur elektronafiinsus ja kõrge elektronegatiivsus (F kõige suurem). Flour- on maakoores levinuim (mõni sajandik protsenti maakoore massist) halogeen,
annaabi.ee 
