enamik senistest liikidest. 7. Kovergents- vastupidised muutused divergentsile, eri päritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. 8. Analoogilised elundid- organismide kuju või organite sarnasus, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon. Homoloogilised elundid- võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. 9. Inimese sarnasus inimahvidega avaldub keha ehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja isegi haigustes, suur sarnasus kromosoomistikus ja geenides. 10. Inimeste erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid liikumisviis Kahel jalal Peamiselt neljal jalal kolju Suur ja ümar ajukolju, lame Väike ja piklik ajukolju
erinevamateks liikideks. Konvergents erinevate päritoludega liikide tunnuste sarnastumine kohastumisel ühesuguste tingimustega Analoogilised ja homoloogilised elundid Analoogilisteks elunditeks on organismide kujult sarnased või organitelt sarnased elundid, mille põhjuseks on ainult üks ühine funktsioon. Homoloogilised elundid on ühistelt eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnased elundid. Võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. Väljasuremine kui evolutsiooni tulemus või tagajärg Väljasuremine on evolutsiooni tähtis osa, paleontoloogide andmeil on 99% kõigist eksisteerinud liikidest välja surnud. Foonilise väljasuremise korral mingi liik lihtsalt hääbub. See võib põhjustada ka mõne teise liigi väljasuremise, aga ühtlasi avada ka tee uute liikide tekkele. Massilise väljasuremise korral on geoloogises mastaabis lühikese ajavahemiku jooksul kadunud enamik senistest liikidest, terved perekonnad jm
elutingimustega. Tavaliselt piirdub väliste tunnustega – nt delfiinid. Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogiliseks , erinevalt ühisest eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnastest, homoloogilistest elunditest . Viimased võivad vägagi erinevaks divergeeruda. Evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. Prokarüootide evolutsioonis peamised geneetiline ja metaboolne täiustumine. Suurimad geneetilise koodi väljakujunemine, fotosünteesi ja aeroobse metabolismi teke. Suureks täiustumiseks elu evolutsioonis oli eukarüootse rakutüübi kujunemine
Mitmekesistumine võib mõnikord viia divergentsile näiliselt vastupidistele muutustele konvergentsile -> eri päritolu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt piirdub väliste tunnustega nt delfiinid. Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogiliseks, erinevalt ühisest eellastelt päritud ja ehitusplaanilt sarnastest, homoloogilistest elunditest. Viimased võivad vägagi erinevaks divergeeruda. --- Evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. Prokarüootide evolutsioonis peamised geneetiline ja metaboolne täiustumine. Suurimad geneetilise koodi väljakujunemine, fotosünteesi ja aeroobse metabolismi teke. Suureks täiustumiseks elu evolutsioonis oli eukarüootse rakutüübi kujunemine. Geneetiline kood päriti otse, kuid fotosüntees ja aeroobne hingamine kõrvalt
Näiteks Drosophila pseudoobscura ja Drosophila persimilis isendid on fenotüübiliselt eristamatud ja võiksid fenotüübilise klassifikatsiooni alusel kuuluda ühte liiki. Seda, et tegemist on siiski kahe erineva liigi esindajatega, tõestab nendevaheline ristumisbarjäär. Seega, lähtudes liigi bioloogilisest kontseptsioonist, on tegemist kahe lähedase, suhteliselt hiljuti lahknenud liigiga, mis ei ole jõudnud fenotüübiliselt veel märkimisväärselt divergeeruda. Liigi bioloogilise kontseptsiooni põhjal on samasse liiki kuuluvad isendid omavahel sarnased sellepärast, et nende geneetiline materjal on sarnane, kuid erineb teistesse liikidesse kuuluvate isendite omast. Liigi bioloogiline kontseptsioon on võrreldes fenotüübilise kontseptsiooniga laiemalt kasutusel ja võimaldab liike täpsemalt defineerida. Siiski on ka ristumisbarjääril põhinev liigikontseptsioon osade organismide (tegelikult väga paljude puhul!) nagu