suuvee asemel ja erinevate suuõõnehaiguste ravimiseks. Mõjub hästi põrnale, alandab palavikku, ravib köha ja toob haigusega kadunud hääle tagasi. Aafika, Guinea ehk Ashanti pipar: Antiseptiline, aitab köha, bronhiidi ja reuma puhul. Parandab viljakust nii naistel kui ka meestel. Ravib paljusid kõhuhädasid(kõhulahtisus, gastriit) ja võitleb põletiku vastu. Rosee ehk Brasiilia pipar: Ravib haavu, infektsioone (antibakteriaalne ja antiseptiline). On kasutatud antidepressandina, diureetikumina. Leevendab reumat, hambavalu ja mentruaalvalusid. Kasutatud šamaanide poolt tseremooniates ja õnnistamisel. Kavapipar: Põletikuvastane, vereringet parandav, väga efektiivne ärevushäirete ja depressiooni puhul. Vürtsnelk ehk nelk: Veresuhkru reguleerija ning kolesterooli langetaja, aitab düsbakterioosi puhul. Steriliseeriva toimega, ravib suu- ja neelupõletikku, aitab hambavalu korral. Leevendab peavalu.
Kadakas tolmleb mais või juuni alguses. Käbid moodustuvad sügisel. Isaskäbi on kollane, mida katavad kilbikujulised soomused. Emaskäbi on algul roheline, kolme püstise seemnealgmega. Pärast viljastumist kasvavad seemnesoomused kokku ja moodustub roheline marjataoline lihakas käbi. Käbi valmib 2 aastat ja on valminult sinakasmust ning kaetud vahakirmega. Kadaka viljad sisaldavad kuni 40% suhkruid, eeterlikke õlisid, orgaanilisi happeid ja muud, neid tarvitatakse meditsiinis (näiteks diureetikumina - uriini eritumist soodustav ravim), peenviinatööstuses (dzinni valmistamisel) ja kulinaarias. Seeme Kadaka viljas asuv seeme on tiivata, pruun, pikliku kujuga ning kõva kestaga. Ühes käbis võib olla 1...3 seemet, mis valmivad kahe aastaga. Valminud käbi ei avane. Kadaka seemnete levitajaiks on peamiselt linnud, kes käbisid söövad. Lehed Lehed on okka- või soomusekujulised. Okkad on 1-2 cm pikkused, teravatipulised, kolmekaupa kimpudes
Pohlalehti tuleb talveks koguda pärast lume minekut, siis on toimeaineid kõige rohkem ja lehed ei lähe mustaks. Pohlalehti võtta 1 dessertlusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 510 minutit tõmmata, jahutada ja juua 1/3 klaasi 3 korda päevas söögi alla neeru-, põie- ja reumaatiliste haiguste korral. Pohlalehed, põldosjaürt. Mõlemaid komponente võtta 1 dessertlusikatäis klaasi keeva vee kohta, lasta 5 minutit tõmmata, jahutada ja juua lonkshaaval klaas päevas diureetikumina, uriini kogust suurendava vahendina. Alandab ka turseid. Pohlalehed, kõrvenõgeselehed, piparmündilehed. Kõiki komponente võtta 1 teelusikatäis seguna klaasi keeva vee kohta, lasta mõni minut tõmmata ja juua 1 klaas lonkshaaval podagra, reuma ja närvipõletike korral. Puhastab verd ja kogu organismi. Sellist teed võib juua nii noor kui ka vana, kellel reumaatiliste haiguste tunnuseid. Tuleb juua pikemat aega, eriti sügisel ja kevadel. Paiselehed, kibuvitsamarjad
tuberkuloosivastastes isonikotiinhappe (joon. 50) de- rivaatides nagu tubasiid, ftivasiid jt. Püridiini kondensatsiooniprodukt benseeniga on kinoliin N N (alkaloid kiniini tähtsaim komponent). Kinoliini deri- Is o n ik o tiin - K in o liin vaatidest on sulfaniin kasutusel desinfitseeriva va- hape hendina, atofaani kasutatakse diureetikumina ja reu- mavastase preparaadina ning enteroseptooli soolehaiguste raviks. 38 Kuueliikmelised kahe hetero- aatomiga heterotsüklid Joon. 51 Pürimidiin
e) kuni puulatvadeni ronivad sõnajalad; f) kõrgel kasvavad valgusnõudlikud epifüüdid. Sõnajalgtaimede kasutamine Värvimisel: ungrukold - kollase värvi saamiseks villase lõnga ja riide värvimiseks; kattekold - vartest ja lehtedest saab sinist värvi. Rahvameditsiinis: ungrukold - mõnel pool on keedist kasutatud lahtisti ja oksetina. katekold, karukold - eoseid on kasutatud ravimina ja puistepulbrina; põldosi - suviseid võrseid on kasutatud diureetikumina; metsosi, raudosi - on kasutatud diureetikumina; laanesõnajalg - juurika keedist on kasutataud soolenugiliste vastu ja lutikate hävitamiseks; maarjasõnajalg - juba ammustest aegadest on juurika ekstrakti kasutatud paelusside vastu nii inimeste kui loomade ravimisel; ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, naistesõnajalg - on kasutatud paelusside vastu; kivi-imar - juurika keedist on kasutataud astma ja külmetushaiguste raviks. Veterinaarias: põldosi - haavapulbrina
Hea pohlamets annab saaki 250-500 kg/ha. Pohl paljuneb enamasti vegetatiivselt. Õisi tolmeldavad putukad. Kasvab hästi männimetsades liiv- ja saviliivmuldadel. Taolisi metsi nimetatakse paludeks ja pohla seetõttu ka palukaks. Pohlamarjad on sügiseti põhitoiduks meie metsades elavatele kanalistele metsisele, tedrele. Pohlalehed on parkaineterikkad (kuni 20 %), sisaldavad veel 5...7 % arbutiini ja neid kasutatakse rahvameditsiinis kuseteede ja neeruhaiguste puhul ning diureetikumina neerukivide puhul, samuti reuma raviks. Haljastuses erilist tähtsust ei oma, kuid liivmuldadel koduaias võib pohla kasvatada, samuti kasutatakse pohla suurepärase pinnakattetaimena. Talub halvasti mineraalväetisi, peaks väetama vaid orgaaniliste väetistega. Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus L.) Myrtillus - mürditaoline. Rahvapärased nimed heinsinikad, kukesilmad, mussiked, sitiked, tervakad, veskemarjad jne. 10...50 (80)
ilmuvad samaaegselt, suvivõsudel külgoksad harunevad omakorda ja annavad taimele eriliselt kahara väljanägemise (harunevad külgoksad on heaks määramistunnuseks!). Lehtede tuped on 2-6 nüri pruuni hambaga. Kevadvõsu on kuni 30 cm pikk, kahvatu, suurte lehetuppedega, kannab eospead. Pärast valminud eoste vabanemist muutub kevadvõsu suvivõsu sarnaseks. Eoseid kannab mais ja juunis. Kasutamine: kõlbab toiduks hobustele. Rahvameditsiinis kasutatud diureetikumina (kusele ajav vahend). SOO-OSI Equisetum palustre; palustre soo. Sugukond osjalised. Mitmeaastane. Kasvukoht: sood, turbaaugud, veekogude kaldad, niisked niidud, puisniidud. Soo-osi on läikivmusta risoomiga, 15-30 cm kõrge varrega eostaim. Kevad- ja suvivõsu ilmuvad samal ajal ja on samasuguse ehitusega, rohelised. Lehtede tuped 6-10 mustja hambaga, millel lai valkjas ääris. Vars pisut kare. Külgoksad on kas ülespoole suunatud või puuduvad
annaabi.ee 
