Antikeha molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Antikehi toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Kõigile antikehadele on omane sarnane üldstruktuur nad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seega bivalentne. Igat antikeha iseloomustab peale spetsiifilisuse ka afiinsuskonstant reageerimises antigeeniga. See võib olla väga varieeruv ning jääb vahemikku 105-1011 liiter/mool. Hoolimata üldisest sarnasusest saab antikehi ehituse alusel jagada mitmeks klassiks ja alamklassiks (erinevad omavahel raske ahela poolest). Neid klasse nimetatakse
See toimub aga igas konkreetses rakus isemoodi.) Kui B-lümfotsüüt on puhkeolekus (enne kui ta on kohanud antigeeni), siis tema poolt sünteesitud antikehamolekulid on plasmamembraanis. Kui aga B-lümfotsüüt saab aktiveeritud antigeeni poolt, siis ta hakkab neidsamu molekule sekreteerima. See osa antikehast, mis tunneb ära antigeeni on paratoop. Antikehade ehitus. Iga antikeha koosneb 4 polüpeptiidist- kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud ja moodustavad Y-moodi kujundi. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Aminohappeline järjestus Y-kujulise antikeha tippudes annabki sellele molekulile spetsiifilisuse, kuna see on väga erinev igal antikehal. Antigeen Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks. Antigeenideks võivad olla mikroobid, viirused ja parasiidid, mis tungivad organismi. Samas võivad antigeenidena käituda ka kehale mitteomased ained (nt
ER - disufliidsideme tekke, valkude kokkukeerdumine ja oligomeeride teke. Golgi - glükosüleerimine, osaline proteolüüs st eemaldatakse teatud osa polüpeptiidahelast, et muuta näiteks seedeensüümid aktiivseteks. 53. Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Antikehad koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendet valguahelast (2 suuremat identset H-ahelat ning 2 väiksemat identset L-ahelat)(tekib Y kuju). Suured globulaarsed proteiinid. Glükoproteiinid. Funkts. üksus on immunoglobuliini monomeer. Neid võib olla ka rohkem kui 1. Moodustub kahe identse raske ja kahe identse kerge ahelda omavahelisel seostumisel disulfiidsidemetega. B plasma rakud toodavad karedapinnalisel ER-l? Toodetakse flourestseerumisvõimeline antikeha, mis
Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. Tsütotoksilised T-lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Immunoglobuliinide ehitus. Nn Y-kujulised, koosnevad kahest kergest ahelast ja ühest raskest, omavahel ühendatud disulfiidsildadega. Lümfotsüütide klonaalse selektsiooni teooria. See on omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. T-lümfotsüütide ja loomulike tapjarakkude funktsioonid. Tsütotoksiline T-lümfotsüüt tunneb ära viiruse peptiide kui need on eksponeeritud MHC klass I molekulide poolt nakatunud raku pinnal. Nad aktiveeruvad ja lüüsivad rakke eraldades tsütotoksiine
(viirus, bakter, seen), muu kehavõõra raku, samuti võõraine vastu. 18. Antikehade koostis antikeha (ingl. Antibody)- Organismi veres või koevedelikus olev valk, mida sünteesitakse organismivõõra aine (antigeen) toimel ja mis seob seda. Iga antikeha on tetrameerne valk (immuunglobuliin), mis koosneb neljast polüpeptiidist: kaks identset kerget ja kaks identset rasket ahelat, mis on seotud disulfiidsildadega. 19. Koesobivusantigeenid koesobivusantigeen (ingl. Histocompatibility antigen)- Nende antigeenidega määratakse võõraste kudede eristamine organismi enda kudedest. Võtmerollis on siin MHC-valgud. Vt. HLA-antigeenid. 20. Antikehade geneetiline determinatsioon 1. Antikeha geenide assambleerimine a. Kerge ahela lambdageenide assambleerimine kahest geenisegmendist b. Kerge ahela kapageenide assambleerimine kolmest
valguga. Sekreteerivad tsütokiine ning aktiveerivad makrofaage ja B-lümfotsüüte. T-allutajad - suruvad maha teiste T-rakkude ja/või B-rakkude poolt vahendatud immuunvastust. Tsütotoksilised T- lümfotsüüdid - tunnevad ära viiruse peptiide, mis on seotud MHC klass I molekulidega. Nad aktiveerivad ja lüüsivad rakke, mille pinnal viiruse peptiid on esitletud. Immunoglobuliinide ehitus. Nn Y-kujulised, koosnevad kahest kergest ahelast ja ühest raskest, omavahel ühendatud disulfiidsildadega. Lümfotsüütide klonaalse selektsiooni teooria. See on omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. T-lümfotsüütide ja loomulike tapjarakkude funktsioonid. Tsütotoksiline T-lümfotsüüt tunneb ära viiruse peptiide kui need on eksponeeritud MHC klass I molekulide poolt nakatunud raku pinnal. Nad
Retrotransposonite teke, DNA liikumine mitokondro ja tuuma vahel Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid Õige konformatsiooni teke, osaline proteolüüs, oligosahhariidse komponendi lisamine, disulfiidsidemete teke, multimeeride teke Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendatud valguahelast. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks (ingl.k heavy chains), kaht väiksemat ning samuti omavahel identset ahelat nimetatakse kergeteks ehk L-ahelateks (ingl.k light chains). Moodustub tsütosoolis. Antikeha tunneb ära võõrkeha antigeeni. Iga antikeha tipp sisaldab paratoopi (lukku), mis on spetsiifiline antigeeni epitoobile (võtmele). See lubab neil struktuuridel ühineda. Selle mehhanismi
Õige konformatsiooni teke, osaline proteolüüs, oligosahhariidse komponendi lisamine, disulfiidsidemete teke, multimeeride teke 6 6. Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendatud valguahelast. Kaht suuremat ja omavahel identset ahelat nimetatakse rasketeks ehk H-ahelateks, kaht väiksemat ning samuti omavahel identset ahelat nimetatakse kergeteks ehk L-ahelateks. Moodus tsütosoolis. Antikeha tunneb ära võõrkeha antigeeni. Iga antikeha tipp sisaldab paratoopi (lukku), mis on spetsiifiline antigeeni epitoobile (võtmele). See lubab neil struktuuridel ühineda. Selle mehhanismi
Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud. See kujutab endast mitmest valgust koosnevat süsteemi, mille aktiveerimisel toimub organismi sattunud bakterite hävitamine. Ig-sid toodavad rakud, mida kutsutakse B-lümfotsüütideks. Nende peamine ülesanne on seonduda antigeeniga. Selles seondumises osalevad hüdrofoobsed jõud, ioonsed jõud ja van der Waals'i jõud. Antikehad koosnevad kahest identsest kergest (L) ja kahest identsest raskest (H) ahelast, mis on omavahel disulfiidsildadega seotud. Ühel 8 antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Antikeha on seegabivalentne. Igat antikeha iseloomustab peale spetsiifilisuse ka afiinsuskonstant reageerimises antigeeniga. See võib olla väga varieeruv ning jääb vahemikku 105-1011 liiter/mool. 7.)Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks. . ER
annaabi.ee 
