vastavuses erinevate akadeemiliste ainetega ja õpilase vajadustega iga ala piires. (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php). 2. Käitumuslik sekkumine 7 Käitumusliku sekkumise eesmärk seisneb selles, et aidata õpilast käitumise väljakujunemisel, mis soodustab nende isiklikku õppimist. Hästi paigutatud klassiruumid ennetavad palju distsiplinaarseid probleeme ning kindlustavad ümbritsevat keskonda, mis soodustab õppimist. (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php) Sekkumise eesmärgiks on võimalikult palju kiita. Kuna kiitmise aspekt antud lastele on õppimisel väga tähtis. Samuti positiivsed suhted kaaslastega ja koolipersonaliga. Kuna eelpoolnimetatud mängivad suurt rolli positiivse keskkonna loomisel (Cooper, Ideus 1996: 49).
esitamist ooteaega, on õpilastel aega eelinfo saamiseks ja töötlemiseks, mistõttu suureneb tõenäosus õige vastuse saamiseks. Rowe kirjeldas mitmeid ooteajast saadavaid kasusid. Kui antakse piisavalt ooteaega, siis tavaliselt löövad õpilased rohkem kaasa, suureneb nende võime kasutada loogilist argumenti ja esines rohkem positiivset õpilaselt-õpilasele suhtlemist. Kui õpetajad kasutavad ooteaega, peavad nad tavaliselt vähem õpilasi uuesti suunama ja peavad vähem distsiplinaarseid võtteid kasutama. Ooteaeg on kergesti rakendatav strateegia: · Anna õpilastele märku ja loenda pärast küsimuse esitamist: "1-100, 2-100, 3-100, 4-100, 5-100" Alternatiivina loendamisele võib ka jälgida stopperit või klassiruumi kella sekundiosutit. Rowe leidis, et õpilased mitte üksnes ei kasuta õpetaja pakutud ooteaega vaid ka ootavad õpetaja tagasisidet, kas nende vastu oli õige või mitte.
Näiteks Londoni taksojuht teab Londonit ideaalselt, tema teadmised on täiuslikud ja kõrgelt situatiivsed, aga täiesti kasutud mujal linnas. · Millest on mõjutatud kutseõppimise ja õpetamise sisu ja protsess kutsepedagoogikas? Kutseõppimise ja õpetamise sisu on mõjutatud ametist mida õpitakse ja vajaminevate oskuste praktilisest küljest. Ja oluline on silmas pidada mõlemat teed kutseõppimise seisukohalt nii situatiivseid ja ka distsiplinaarseid teadmisi. Ning mida kõrgemale oma õpingutes jõutakse seda rohkem toimub nende teadmiste segunemine (teadmiste hulga suurenemine on ilmselge). Oluline on ka teadmiste klassifikatsioon see, kuidas teadmisi saab jagada, kuidas teadmiste piirid on püsivad või muutuvad. Teiseks on oluline ümberkontekstualiseerimine, mis viitab teadmiste assigneeringule ja ümberkujundamisele eri eesmärkidel. Kolmandaks raamimine viitab s õppekava
käitumisvariandi seadus. Nt üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Need on laialt kasutusel eraõiguses ja on lepinguvabaduse väljenduseks. 16 Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi iseloomustatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaarseid ja varalisi e tsiviilõiguslikke sanktsioone. 1. Kriminaalõiguslikud sanktsioonid (kriminaalkaristused) on kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Nad on sätestatud karistusseadustikus, neid rakendab kohus, teiste karistusliikidega võrreldes kõige karmimad karistused. 2. Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude (varasema nimetusega haldusõigusrikkumiste) eest. Neid rakendab selleks volitatud
Kui kokkulepe puudub, määrab käitumisvariandi seadus. Nt üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Need on laialt kasutusel eraõiguses ja on lepinguvabaduse väljenduseks. Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi iseloomustatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaarseid ja varalisi e tsiviilõiguslikke sanktsioone. 1. Kriminaalõiguslikud sanktsioonid (kriminaalkaristused) on kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid. Nad on sätestatud karistusseadustikus, neid rakendab kohus, teiste karistusliikidega võrreldes kõige karmimad karistused. 2. Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude (varasema nimetusega haldusõigusrikkumiste) eest. Neid rakendab selleks volitatud
annaabi.ee 
