tagavaid või menetlusaluse isiku õigusi kaitsvaid norme. Praeguseks on täiendatud ja täpsustatud distsiplinaarmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamise ning distsiplinaarkolleegiumi otsuse peale kaebamise regulatsiooni kohtute seaduses. Võimalik, et mõned kohtunike distsiplinaarmenetlusega seotud küsimused on paariaastase praktikaga juba ka paika loksu- nud, sest 2003.2004. aasta tegevuse ülevaates õiguskantsler kohtunike distsiplinaarmenetlust enam ei maini.*23 Samas võib see lihtsalt märkida antud valdkonna jäämist päevakajalisemate probleemide varju. Edasi vaatlen lähemalt järgmisi distsiplinaarmenetluse põhiküsimusi. a) Millised on distsiplinaarsüüteod? b) Kes ja kuidas algatab distsiplinaarmenetluse? c) Kes ja kuidas otsustab distsiplinaarvastutuse ja menetluse avalikkuse üle? d) Millised on distsiplinaarkaristused? 2.1. Distsiplinaarsüüteo mõiste
on tuvastada eksimused ja tagada seaduste järgimine ning täitmine. Probleem ilmneb aga minu arvates siis, kui on toimunud rikkumine. Pole määratletud kuidas ja kes rakendavad karistusi rikkumiste eest. Minule jäi mulje, et rikkujat ei oota mingi karistus, kuna ma ei leidnud uuest ATSi seaduse eelnõust ühtegi viidet vastava tegevuse kohta. Eelnõus on loetletud distsiplinaarvastutuse peatüki all distsiplinaarsüüteod, distsiplinaarkaristuse eesmärk ja liigid ning kes alustab distsiplinaarmenetlust. See toimub asutuse siseselt ja ametiredeli alusel, vahetu juht saab alustada menetlust. Uue seaduse kohaselt rahandusministeerium küll kontrollib neid aga karistada ei saa. Tõsiseks probleemiks uue ATSi kehtima hakkamisel võib saada tööjõu leidmne ja motiveerimine. Kõige rohkem on see mõjutatavam madalate palkadega töökohtadel. Ka kõige ustavamal töölisel tuleb tegeleda igapäevaste probleemidega nagu pere toitmine ja elamiskulude katmine
audiitortegevuse arendamiseks vandeaudiitorite kompetentsuse tõstmiseks ja seega lõpptulemuste parema kvaliteedi saavutamiseks. Järelevalvenõukogu rakendatakse audiitortegevuses esmakordselt. järelevalveNK moodustatakse 7-9 liikmelisena, tema töökorralduse määrab rahandusminister, kõik audiitorid, kes kuuluvad audiitorkogusse on allutatud järelevalvele, mis muuhulgas hõlmab kutseühenduse sisest kvaliteedikontrolli, distsiplinaarmenetlust ning laekunud kaebuste menetlemist ja uurimist. JärelevalveNK moodustamiseks esitavad ettepanekud rahandusministrile: finantsinspektsioon 1 liige, riigi kontroll 1 liige, justiitsministeerium 1 liige, audiitorkogu 2 liiget. Rahandusminister moodustab ka kuni 5-liikmelise nõuandva komisjoni, mis lahendab siseaudiitorite kutsetegevuse ja järelevalvega seotud küsimusi. Kui komisjon tuvastab karistatava teo tunnused, teeb ta järelevalveNK-le ettepaneku, kas:
12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguste teostamisel on prokuratuuril uurimisasutuse õigused. (3) Kui prokuratuur sedastab uurimisasutuse ametniku käitumises kohtueelse menetluse toimetamisel distisplinaarsüüteo tunnused, teeb ta distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isikule kirjaliku ettepaneku alustada distsiplinaarmenetlust uurimisasutuse ametniku suhtes. Distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isik on kohustatud prokuratuurile teatama kirjalikult ja põhjendatult ettepaneku lahendamise tulemustest ettepaneku saamisest alates ühe kuu jooksul. (4) Alaealise kahtlustatava korral on prokuratuur kohustatud tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik. (5) Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks
12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguste teostamisel on prokuratuuril uurimisasutuse õigused. (3) Kui prokuratuur sedastab uurimisasutuse ametniku käitumises kohtueelse menetluse toimetamisel distisplinaarsüüteo tunnused, teeb ta distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isikule kirjaliku ettepaneku alustada distsiplinaarmenetlust uurimisasutuse ametniku suhtes. Distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isik on kohustatud prokuratuurile teatama kirjalikult ja põhjendatult ettepaneku lahendamise tulemustest ettepaneku saamisest alates ühe kuu jooksul. (4) Alaealise kahtlustatava korral on prokuratuur kohustatud tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik.
11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 12) täitma muid kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses. Kui prokuratuur sedastab uurimisasutuse ametniku käitumises kohtueelse menetluse toimetamisel distsiplinaarsüüteo tunnused, teeb ta distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isikule kirjaliku ettepaneku alustada distsiplinaarmenetlust uurimisasutuse ametniku suhtes. Distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isik on kohustatud prokuratuurile teatama kirjalikult ja põhjendatult ettepaneku lahendamise tulemustest ettepaneku saamisest alates ühe kuu jooksul. Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks prokuratuurile ja uurimisasutustele üldiseid juhiseid. Uurimisasutustele suunatud juhis kooskõlastatakse selle uurimisasutuse juhiga, mida juhis puudutab.
annaabi.ee 
