põhiseadusega kooskõlas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Õiguskantsleri teised seadustest tulenevad ülesanded on: 1)anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; 2)vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; 3)vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; 4)teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; 5)algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes; 6)lahendada diskrimineerimisvaidlusi; 7)anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. ÕIGUSKANTSLERI ÜLESANNED 1) Põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib õiguskantsler, kas seadused, määrused ja muud õigustloovad aktid on põhiseaduse ja seadusega kooskõlas. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: Riigikogu seadused; Vabariigi Presidendi seadused;
Vastutusele võtmise algatus. Õiguskantsleri pädevus-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest. Samuti veel lisapädevused:anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks, algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Kodakndsus ja selle omandamise alused-isiku ja riigi vaheline õiguslik side, mille kaudu on määratud vastastikused õigused ja kohustused. Kodakondsus omandatakse kas sünniga või hilisema õigusliku toimingu läbi (nt naturalisatsioon). Sünnijärgse kodakondsuse omandamisel lähtuvad riigid kas päritolu- järgsest kodakondsuse edasikandumisest
Vastutusele võtmise algatus. õiguskantsler-Eesti Riigi seadused ja määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning et oleks tagatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Tegeleb järelvalvegalähtudes õiguskantsleri seadusest. Samuti veel lisapädevused:anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes,vastata Riigikogu liikmete arupärimistele, vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele,teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks, algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes, lahendada diskrimineerimisvaidlusi, anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Riiklik ja teenistuslik järelevalv-on asutuste ametnike ja teiste institutsioonide kontrollimises teiste ametisasutuste poolt, mis ei ole kontrollitavaga subordinatsioonivahekorras, see pädevus tuleneb vastavalt valdkonnaseadusest nt. PPVS liiklusjärelvalve. Teenistusliku järelvalve on kontroll, mida
õigused oleksid kaitstud, laste õigusi puudutavad seadused oleksid põhiseadusega kooskõlas ja lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Õiguskantsleri teised seadustest tulenevad ülesanded on: *anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; *vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; *vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; *teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; *algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes;*lahendada diskrimineerimisvaidlusi; *anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele. Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte: *Riigikogu seadused; *Vabariigi Presidendi seadused; *Vabariigi Valitsuse määrused; *ministrite määrused; *kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; *avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. Õiguskantsler kontrollib järgmisi asutusi: *riigiasutused ja nende hallatavad asutused
Ta vastutab, et distsiplinaarmenetlus mille tagajärjeks on kinnipeetava kartserisse paigutamine oleks läbi viidud tähtaegselt ja seadustele vastavalt. Ta kavandab ja koordineerib ka kokkusaamisi ning korraldab telefonikasutust (kellel on lubatud, kellel mitte, tagatud peab olema nt advokaadile helistamine). Julgeolekutöötaja Julgeolekutöötaja teostab vastavalt töösuunale kriminaalmenetlust või jälitusmenetlust, sh agentuuritööd vanglas, samuti distsiplinaarmenetlusi. Ta hindab vangide ohtlikkust ja haldab muid vangla julgeolekuga seotud dokumente ja andmebaase, koostab analüüse ning viib läbi vangide paigutamist. Vangide paigutamine vanglas on väga vastutusrikas ja tähtis ülesanne, kuna arvestada tuleb väga paljude teguritega: kas karistus on esimene või juba mitmes, millise kuriteo eest ta on karistatud, kas tal on vabaduses olnud probleeme uimastitega, kas ta suitsetab, milline on tema tervislik seisund, kas ta on vägivaldne
lasteasutuste tegevus oleks seaduslik. Õiguskantsler tegeleb ka laste õiguste edendamise ja teavitustööga. Muud seadusest tulenevad ülesanded: anda arvamusi Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetlustes; vastata Riigikogu liikmete arupärimistele; vastata Riigikogu liikmete kirjalikele küsimustele; teha ettepanekuid puutumatuse äravõtmiseks; algatada distsiplinaarmenetlusi kohtunike suhtes; lahendada diskrimineerimisvaidlusi; anda arvamusi õigustloovate aktide eelnõudele Õiguskantsler kontrollib järgmisi õigustloovaid akte:Riigikogu seadused; Vabariigi Presidendi seadused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; kohalike omavalitsuste volikogude ning valla- ja linnavalitsuste määrused; avalik-õiguslike juriidiliste isikute õigustloovad aktid. Õiguskantsler kontrollib
legitiimsusest. Selleks on seadusega ettenähtud riikliku järelevalve ja distsiplinaarmenetluse institutsioonid.41 Kuigi ta pole riigiga teenistussuhtes, on notari ameti ülesehituses siiski mõningaid sarnaseid jooni võrreldes riigiametnikega. Justiitsministri kaudu määrab riik notarite arvu, nimetab iga notari ametisse kindlasse tööpiirkonda, otsustab ametist vabastamise või tagandamise, teostab ametipidamise üle riiklikku järelevalvet ning viib ellu distsiplinaarmenetlusi.42 Samas on notariameti ja riigiteenistuse vahel mitmeid erinevusi, millest olulisemaks on ametitoimingute tegemine riigist sõltumatult, kandes täies ulatuses ametipidamisest tulenevat riisikot. Peale sõltumatuse õiguslike otsuste vastuvõtmisel on notar riigist sõltumatu ka majanduslikult, sest riik ei maksa notarile palka ega varusta ameti pidamiseks vajalike töövahenditega. Kõik notarite ja Notarite Koja tegevusega seotud kulud kaetakse laekuvaete